14. Hõbeda tihedus 10 500 kg/m3. Kui suur on hõbeda tihedus g/cm3[A14]? 16. 0,6 dm3 ruumalaga klaasivalu mass on 1,5 kg. Leidke klaasi tihedus g/cm3[A15] 16. Aine tiheduseks nimetatakse selle aine[A16] 17. Õhu tihedus 1,290 kg/m3 tähendab, et[A17] 18. 50 m3 ruumalaga tsisterni mahub 40 000 kg petrooleumi. Leidke petrooleumi tihedus kg/m3[A18]. 19. Plii tihedus 11 300 kg/m3. Leidke plii tihedus g/cm3[A19]. 20. 10 liitrilisse ämbrisse mahub 9 kg taimeõli. Leidke taimeõli tihedus g/cm3[A20]
huumusesisalduse määramine. Katsetatud ehitusmaterjalid: liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Kasutatud töövahendid:erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. Katsemetoodid. Puistetiheduse määramine. Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1-liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Liiva puistetiheduse [kg/m3] leitakese valemist 1: = (1) kus m-anuma mass, g; - liiva ja anuma mass, g; V- anuma maht, ; Tabel 1. Puistetiheduse määramine. Liiva terade tiheduse määramine.
Samuti killustiku kohta tuleb määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi killustiku muljumiskindluse järgi. 2 Katsetatav materjal Liiv ja killustik. 3 Kasutatud vahendid 4 Töökirjeldus 4.1 Puistetiheduse määramine 4.1.1 Liiv Sõelumise teel liiva hulgast sõelutati liiva terad, mille suurus on väiksem kui 4 mm. Kaalutati silindrilikujulist nõu, mille läbimõõt ja kõrgus on võrdsed. Sõelatud liiv puistati 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10cm kõrguselt, ülehulk eemaldati. Täidetud nõu kaalutati. Täpsema puistetiheduse näitaja saamiseks katset kordati uue liiva hulgaga. Puistetihedust määrati järgmise valemiga: Valem 4.1 Puistetihedus m1 m 0 1000 V - puistetihedus [kg/m3] m - anuma mass [g] m1 - liiva ja anuma mass [g] V - anuma maht [cm3] 2 Arvutus: 1713.2 215
Liiv - purdsete, mis koosneb mineraalide osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Liiv on tekkinud kivimite murenemisel. Liiva põhi koostisosad on kvarts. Lisaks kvartsile on liivas päevakivi. Kvartsi on liivas seetõttu kõige rohkem, et kvarts laguneb väga aeglaselt. Katsetatav liiv on pärit Kiiu karjäärist. 3. Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad: 8; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125. 1-liitrine silinder, 500ml mensuur, kaal katseproovide kaalumiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 1-liitrilisse silindrisse puistatakse 10 cm kõrguselt liiva terasid, mis on väiksemad kui 5mm. Pärast silindri täitumist lükatakse silindrilt kuhi maha ja kaalutakse kaalul. Puistetihedus arvutatakse valemiga nr. 1. 4.2 Liiva terade tiheduse määramine. Kaalutakse 200-300g liiva, mille liiva terad jäävad alla 5mm. Seejärel pannakse 500 milliliitrisesse mensuuri 250ml vett ning siis lisatakse liiv. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivaterade
määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse ning kaalutakse. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse. Valem 1. 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3] 0L liiva puistetihedus [kg/m3], m anuma mass [g], m1 liiva ja anuma mass [g], V anuma maht [cm3] 4.2 Liiva terade tiheduse määramine
Liiva kasutatakse tänapäeval ehituses väga palju. Kasutatakse neid näiteks puiste- ja täitematerjalina, lisandina tsemendi-, klaasi- ja keraamikatööstuses ning mörtide valmistamiseks, betoonide täiteks ja silikaattoodete valmistamiseks. 4. LABORITÖÖ KÄIK JA ARVUTUSED Liiva katsetamiseks peab olema liiv kuivatatud 105-110 ° C juures. 4.1 Puistetihedus Sõelumise teel eraldatakse liiva osised, mis on väiksemad kui 5 mm. Need osised pannakse 1-liitrilisse silindrikujulisse nõusse 10 cm kõrguselt ning kaalutakse ära. Puistetiheduse valem on 3 m 1-m 0 L= 1000 [kg/m3] V Antud valemis m anuma mass(g), m1-liiva ja anuma mass(g) ning V- anuma ruumala, cm3. Puistetihedust peab määrama kaks korda ning nende kahe tulemuse vahe
täitematerjalina, silikaattoodete valmistamine, puiste- ja täitematerjal teedeehituses, lisand tsemendi-, keramaika- ja klaasitööstuses. 1 6.KASUTATUD LIIVA LIIK JA PÄRITOLU Katsetatud liiv on pärit Kiiu karjäärist ja tegemist on ehitusliivaga. 7.LIIVA KATSETAMISE TULEMUSED 7.1 Liiva puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks puistatakse l-liitrilisse silindrilisse nõusse l0 cm kõrguselt liiva.. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m³. Liiva puistetihedus oL [kg/m³] leitakse järgmiselt: , (1) kus m - anuma mass, g m - liiva ja anuma mass, g
6. Kasutatud liiva liik ja pflritolu Katsetatud liiv oli piirit Kiiu karjriirist ning tegemist oli ehitusliivaga. 7. Katsemetoodikad 7.1. Puistetiheduse miiiiramine Puistetiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sdmermatedalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jii?ivad tiihikud. Puistetiheduse miiiiramiseks sdelumise teel eraldatud osised, mis on vliksemad kui 5 mm, puistatakse l-liitrilisse silindrilisse ndusse l0 cm kdrguselt (materjali tihendamiseks). N6u tflidetakse kuhjaga, iilehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus miiiiratakse 2 korda, kusjuures iga kord v6etakse uue kogus liiva. Erinevus kahe miiiiramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 $. m"
2. KATSETATUD MATERJALID Liiv, killustik. 3. KASUTATUD VAHENDID Elektriline kaal-mõõtepiirkond 6000g, täpsus 0,2g Pahtlilabidas silumiseks Lehter puistetiheduse määramiseks Mensuur mahu mõõtmiseks, skaala jaotis 5 cm3 Kühvel Ämber 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Puistetiheduse määramine. Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Liiva sõelutakse ning osa, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1-liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Killustiku puhul anuma suuruse valik sõltub tera ülemisest mõõtmest. Antud töös killustiku tera ülemine mõõde oli 16 mm ning kasutati anuma mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse, samamoodi nagu liivaga. Puistetiheduse ρ0L (kg/m3) leitakse valemist:
annaabi.ee 
