täishäälikust kuni riimsõna lõpuni (käes, väes; tuikab, huikab), mõnikord ka SAMARIIME (takka, takka; tule, tule). Täisriimi liigkasutust väldib IRDRIIM, kus sarnaste kõrval esineb ka erinevaid häälikuid (laulda, hauda; koormaga, rõõmuga; Kopli, kupli) Eristuvad PEARÕHURIIMID ja KAASRÕHURIIMID, esinev ka VÄLTE- (tule: tuule) ja RÕHURIIME (pearõhusilp riimitatakse kaasrõhusilbiga - pilvine: nõmmetee). LIHTRIIME täiendavad mitest sõnast koosnevad LIITRIIMID (vajame, aja me; too mind, roolind). Silbiarvult jagunevad riimid: Ühe- (vahel nim. ka meesriimid) ! - taat, saad; rind, sind kahe- (naisriimid)! ! ! - kupli, kopli; lõngast, rõngast kolme- (daktülriimid)! ! - teravaks, säravaks, jumalaks nelja- või enamsilbilisteks! ! - täristades, väristades Riimi asendi järgi salmides eristuvad: Paarisriimid aabb; aa bb cc ristriimid! abab; abcabc süliriimid! abba; abbba ahelriiimd! aba bcb cdc lausriimid! aaa; aaaa segariimid
Peaksite oskama nimetada, miks riim on luules oluline ning nimetama tuntumaid riimitüüpe. Täisriim alates pearõulisest täishäälikust kuni riimisõna lõpuni (laeb/saeb; tuikab/luikab; pelg/selg), sh samariim (tule:tule) Irdriim täisriimi liigkasutust väldib irdriim. Sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet/mõõt; pikad/vikat; draama/raamat) 7 Lihtriim & Liitriim Lihtriime täiendavad mitmest sõnast koosnevad liitriimid - vajame:aja me, too mind:roolind. Silbiarvu järgi: 1 silp: meesriim: keel/meel 2 silpi: naisriim: armas/varmas 3 silpi: daktülriim: väraval/säraval 4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/väristades Riimitüübi asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb, cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne 11
silpide arvu ja rõhuasetuse järgi: meesriim (keel/meel), naisriim (aktus/kaktus), daktülriim (purustas/turustas), hüperdaktülriim 2. paigutuse järgi: paarisriim aabb, süliriim abba, ristriim abab, lausriim aaa, segariim 22 3. foneemkoostise järgi: täisriim (piits/patriits), irdriim (päev/käed, kõnts/tönts, Hiina/piinad, und/tund), liht- ja liitriimid (päikesehelk/telk, ust/sisustust). Stroofika on värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist. 1. luuletus võib koosneda ühestainsast värsist monostihhon 2. luuletus võib koosneda ainult ühest värsigrupist. Kui selle ehitus vastab stroofi tunnustele, kõneleme monostroofilisest luuletusest, kui mitte, siis kas pseudostroofist või salmideta luuletusest. 3. värsse võidakse grupeerida nii, et igas tekkinud salmis on neid ühepalju.
annaabi.ee 
