Nimekihistused tunnustega. Päritolu järgi. Nimede analüüs keelsuse järgi (kas eestikeelsed või muu) Primaarsed või sekundaarsed. Primaarsed nimed tulevad üldnimest, sekundaarsed nimed tulevad omakorda nimest (Pühajõgi ja Pühajõe tänav sekundaarne), arbitraarsed on väljamõeldud nimed. Tekkeviisi järgi: loomulikud ja tehislikud. Tehakse vahet, mis on rahvasuus tekkinud või mingi komisjoni ettepaneku puhul pandud. Struktuuri järgi: lihtnimed ja liitnimed, tuletised. Kõige tavalisem liigitada nimeobjekti enda järgi, e millele me nimed oleme andnud. Nimeobjekt=denotaat=tähend=nimetusalis. Elusolendite nimed ja elutute asjade nimed. Suur osa termineid pärineb kreekakeelest. Elusolendite nimed. Isikunimed e antroponüümid, tuleneb kreekakeelest. Neid saab jagada rühmadeks: individuaalnimed, mis pannakse ühele inimesele. Rühmanimed e perekonnanimed. Patronüümid e isanimed. Loomanimed e zoonüümid. Põhiliselt koduloomadele
Javas on ettenähtud klasside grupeerimisvahend pakk -- pakid (package). Pakid tagavad sõltumatuid nimeruume ja piiravad juurdepääsu klassidele. Klassid kuuluvad alati mingisse pakki. Pakid võivad paikneda hierarhiliselt. Igal pakil on vastavuses kaust, kus asuvad klasside lähtekoodid. Et klass pakki lisada, tuleb pakk klassikoodis esimeses reas deklareerida. package _; Kui pakk jäi deklareerimata ja seega puudub, siis loetakse, et klass asub pakis default. Sissepandud pakkidel on liitnimed, kus nimed eraldatakse punktiga. Et pakkide nimed ei korduks Javas on kasutusel metoodika, mis garanteerib nimede unikaalsuse -- pakkidele antakse nimed, mis vastavad domeenide WWW-aadressitele, kuid kirjutatud vastupidises järjekorras. Näiteks, web.vk.edu.ee ee.edu.vk.web.username Kui klassi defineerimisel puudub piiritleja public, siis juurdepääs klassile on lubatud ainult nendest klassidest, mis on antud klassiga ühes pakis -- pakipõhine juurdepääs. Failis laiendiga
Kui nimeuurija ei taha determinandi-atribuudi jaotust kasutada, võib öelda üldiselt, et on järel- või esikomponendid, ilma et neid kuidagi determineeriks. V. Palli jaotus: 1) lihtnimi – ühekomponendilised: - elliptilised nimed (nt Tartu linn) - sufiksitega (lokatiivsed ja kollektiivsed) nimed, - abstraheerunud (ehk üldistunud) nimed, - terminnimed ja nendega analoogsed nimed; 2) liitnimed – mitmekomponendilised: - primaarnimed, kus 1. komponent on mis tahes vormis, aga 2. komponent on nimetavas; - sekundaarnimed, kus 1. on mis tahes vormis, 2. on omastavas, võib lisada ka nominatiivse 3. komponendi (nt Ala+jõe küla, Kiige+mäe talu); - liittüvelised nimed, mille eripära on see, et 2. komponent pole determinant, vaid suvaline keelesõna (nt Lubja+ahju mägi, Puhta+leiva küla).
annaabi.ee 
