suhted - Kestab kuni sotsiaaldemokraadid alustavad uut idapoliitikat - Lääne-Saksamaa loobub "Hallsteini doktriinist" sest on nähtud, et Saksamaa on väga erineval arenenud NSVL eesmärgiks saada tunnustust II MS järgsetele terriotariaalsetele muutustele, selle saavutab Helsinkis nõupidamisel NATO loomine Nn sõjalise bloki alguseks (praegu on see liitmesriikide kollektiivne kaitse ja küberjulgeolek) Loodi 1949 1948 allkirjastavad 5 Lääne-EU riiki Brüsseli pakti (Belgia; Lux.; Holland; Pr.; SB) NATO asutajariigid (5 Büsseli riiki + Portugal; Taani; Norra; Island; USA; Kanada) Peakorter; Pariisis (kuni 1966 aastani, mil Pr. Peatab oma liikmelisuse NATO'st) Peale seda peakorter Brüsselis Neutraalseks: Austria; Sveits; Rootsi; Soome; Iirimaa Pariisi kokkulepped Koreast saab 2 riiki
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia e. IKT Kasvav mõju ehk digitaliseerumine- riikides,kus IKT valdkond on heal järjel, on ka arengutase kõrgem; riigid,kus IKT on mahajäänud, on ka sotsiaal-majandlikus mõttes mahajäänumad. Digitaalne lõhe- erinevus IKT tasemes ja kättesaadavuses(nii riikide kui põlvkondade vahel) Globaalprobleemid- Probleemid, mis ohustavad kõiki maid ja rahvaid, kogu maailmas- rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid Euroopa integratsioon. Liitmesriikide lähenemine, koostöö süvendamine. Neokolonialism- kolonialism uues vormis- arengumaadel on tohutud võlad, vaesus kasvab Identiteet- samastumine, ühtekuuluvustunne.Võib toetuda rahvusele, kultuurile, riigile, religioonile, ideoloogiatele jne. Multikultuurne ühiskond- Erinevad rahvused,rassid, kultuurid elavad koos. (Ka kultuuriliselt ühtne ühiskond, kahekultuuriline ühiskond, domineeriv ühiskonnagrupp, vähemused.)
elatusvahendeis olemise ajaks ja tagasi minekuks koju v kolmandasse riiki kus nende vastuvõtt on tagatud või nad on võimelised omandama need vahendid seaduslikul teel. · Nende kohta ei ole kantud schengeni info systeemi kantud hoiatust sisenemise keelamis eesmärgil või nad ei ohusta yhegi liikmesriigi avaliku korda, sisejulgeolekut, rahva tervist v rahvusvahelisi suhteid eelkõige juhul kui nende kohta pole liitmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatust riiki sesenemis keeldu samadel eesmärkidel. 15. Nimetage Euroopa Liidu põhilised institutsioonid. Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks ELi üldise poliitilise suuna, kuid tal ei ole volitusi võtta vastu õigusakte. Ülemkogu juhib eesistuja praegu Herman Van Rompuy. Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille kodanikud valivad vahetult; Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriikide valitsusi
annaabi.ee 
