nad saaks samad tingimused mis on venelastel viisid lõpuks 941 aastal sõjani.941 aastal sai Igor lüüa ja tema 2000 laevast koosnev vägi põletati kreeka tuld kasutades maha.Igor jõudis riismetega tagasi koju ja asus kohe vaömistama ette uut sõjakäiku. 944 liikus uuest Bütsantsi peale kes seekord kasutas teist taktikat ja pakkus Igorile veel rohkem kulda ja paremaid tingimusi kui seni-tingitud tohutust laevastikust mis igoril oli, headest liitlassuhetest petseneegidega jne. Sõlmiti uus leping kus määrati ära vastastiku kohustused.944 lepingu sõlminud saadikute nimedes mitmeid tsuudide omasid.945 Igor tapatekse drevljaanide poolt kellelt ta olevat topeltandamit nõudnud 10. Vana-Vene riik 945-980 (Olga, Svjatoslav). Võimle tuli ilmselt populaarne ja häid isikumomadusi omav Igori naine Olga(poeg Svjatoslav väike) kelle juured ilmselt skandinaavias/otseslt pärit peipsi idakaldalt.
oma väed Venemaalt välja viia lõuna poolt see ei õnnestunud, põhja pool olid liiga suured metsa ja sooalad. Nad pidid taanduma tuldud teedpidi, kuid seal polnud enam palju süüa. Siis jälitasid vene väed napoleoni vägesid. Sügistalvel Napoleoni 4000 meheline vägi suuresti hävis ning ta jättis oma armee Venemaale nälja ja külma kätte surema. Ise läks ta Prantsusmaale uut väge koguma, kuid samas liikusid ka venelased edasi lääne suunas. Sellel ajal ütlesid liitlassuhetest lahti Austria ja Preisimaa, kes liitusid hoopis Venemaaga Prantsusmaa vastu võitlemiseks. Lepzigi lahingu kaotas Prantsusmaa, 1814. aastal jõuti sõjategevusega juba Prantsusmaale Napoleon loobus troonist ja ta pagendati Elba saarele. 1815 ta aga tuli sealt tagasi ning temaga hakkas järjest uusi mehi liituma. Otsustav lahing oli Waterloo, mille Napoleon kaotas ning siis saadeti ta vangina Püha Helena saarele, kus ta mõningad aastad hiljem suri .
Samal perioodil kavatseti Eestiga liita Peipsi taguseid piirkondi koos Novgorodiga. Esimese maailmasõja lõppus üritati Eesti ja Läti alade ühendamise teel luua Balti Hertsogiriik (saksa Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti Apvienotā Baltijas hercogiste) pealinnaga Riias. Tegelikkuses oleks see olnud Suur – Läti loomise katse. Väikeriihide püsimajäämine sõltub nende geopoliitilisest kuukuvusest ja neile sobivatest liitlassuhetest. Üliväikesteks riikideks loetakse riike, mille rahvaarv on 100 000 – 1 miljon elanikku. Euroopa mikroriigid on seega Andorra, Liechtenstein, Monaco, San Marino, Vatikan, Island, Küpros, Malta ja Luxembourg. Mikroriike iseloomustab ka administratiivsete ressursside puudus ehk suutmatus omada minimaalset esindatust rahvusvahelises riikide süsteemis. See tähendab, et mikroriigil ei jätku ressursse enda esindamiseks
annaabi.ee 
