kahtlastel asjaoludel teise riigi mõjusfääri, tuleb teadvustada endale olukorra tõsidust. Eesti, väikese riigi ja rahvana, peab kindlustama oma tagalat ning looma tugevaid suhteid, näitamaks meie karakterit ning tekitama vastases heidutust. Eesti on juba liitunud julgeoleku perspektiivist äärmiselt mõjuvõimsa organisatsiooniga NATO, mis annab meile kindlasti julgust ning tugevust. Kuid Eesti ei saa lasta pead norgu ning peab jätkama lobitööd meie liitlasriikides, saavutamaks veel tugevamaid suhteid. Kuna Eesti on maailma mastaabis üpriski pisikene riik, peame me keskenduma muudele aspektidele. Üheks märksõnaks Eesti puhul võiks olla kvaliteet, sest nagu öeldakse on kvaliteet olulisem kui kvantiteet. Palju on kiidetud eesti sõdurite efektiivsust Afganistani missioonidel ning meie panust rahvuvahelistes ettevõtmistes. Et meie riik suudaks säilitada oma iseseisvuse ning sõltumatuse, peame me ka
kõrgemaid tiitleid ja autasusid. Stalin nägi, et nõukogude filmidel oli võimas emotsionaalne mõju, mida omakorda tugevdas Sostakovitsi muusika. Diktaatori meelest oli suurim propagandistlik väärtus Sostakovitsi niinimetatud sõjasümfooniatel (reekviemidel), seitsmendal ja kaheksandal, mille ta kirjutas maailmasõja ajal. Irooniline küll, ent sõda päästis helilooja halvimast. Teiseks ajutiseks kaitsekilbiks sai Sostakovitsi üha kasvav populaarsus liitlasriikides. Pärast 1948. aastat tõmbus Sostakovits endasse. ,,Ullike" jätkas kohustuslike avalike esinemistega, kandis kiirustades ja ilmse vastumeelsusega ette patukahetsusi ja paatoslikke avaldusi, mida ta polnud ise kirjutanud. Tema teosed kadusid repertuaarist, ilma et keegi oleks sellele reageerinud. Tema maailm oli täis reetmist ja hirmu. Kui rahva ,,suur juht ja õpetaja" viimaks suri, võttis Sostakovits Stalini ajastu kokku oma kümnendas sümfoonias (1953).
See tugevdas oluliselt inglaste ülemvõimu maailmameredel ning ühtlasi luhtus ka Napoleoni Inglismaa vallutamise plaan. Inglismaad, kes oli osalenud kõikides Prantsusmaa-vastastes koalitsioonides, üritati põlvili suruda kontinentaalblokaadiga. Prantsusmaa liitlastel ning sõltlasriikidel keelustati igasugune majanduslik suhtlemine Inglismaaga. Kuigi majandusblokaad avaldas Inglise majandusele negatiivset mõju, tõi see Prantsusmaal ja tema liitlasriikides kaasa hinnatõusu ning vohama hakkas salakaubandus. Preisimaa purustamise järel võitis Napoleon 1807 Friedlandi lahingus Vene armeed ning viimased olid sunnitud rahu paluma. 1807 Tilsiti jõel sõlmitud rahu-, liidu- ja sõpruslepinguga tunnustas Vene keiser Aleksander I Prantsusmaa vallutusi Euroopas ja pidi liituma Inglismaa vastase kontinentaalblokaadiga. Samas andis Napoleon antud lepinguga Venemaale tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas.
ühiskonda väga põhjalikult: · kuulutati välja kodanike võrdõiguslikkus seaduse ees · kuulutati välja usuvabadus · kui veel antud piirkondades kehtisid aadlike eesõigused, siis needki kaotati · kaotati feodaalkord ja pärisorjus, kus need veel olid Tegelikkuses nendel aladel mindi üle feodalistlikult kapitalistlikule ühiskonnale. See moderniseerumine ei toimunud mitte ainult Prantsusmaaga sõltuvates või liidetud riikides, vaid ka osades Prantsusmaa liitlasriikides (nt Preisimaa, kus kaotati pärisorjus). Kardeti alamate meelepaha ja vastuhakke. SÜNDMUSED AASTATEL 18121815 Napoleon ründas Venemaad, sest Venemaa ei pidanud kontinentaalblokaadist kinni. 1812 ründaski suure armeega Napoleon Venemaad. Vene väed pidevalt taganesid Venemaa sügavustesse. Otsustav lahing toimus Moskvas vene väed olid taandunud, lahinguväli oli lahingu lõppedes prantslaste käes, aga see lahing reaalselt jõudude
annaabi.ee 
