rahulolematus ja rahulolematus sõjaväes, majanduslik kaos ja ka keisrivõimu autoriteedi langus. Võimu pärast hakkasid võitlema 50 parteid, kellest tõusid esile 4. Igaüks nägi tulevast Venemaad ette omamoodi, kuid võimu haarasid enamlased, kes tahtsid vägivaldsete meetoditega üles ehitada sotsialistlik Venemaa. Kuid kas see oli tõesti tol ajal ainuke variant? Ajutine Valitsus püüdis riiki kriisist välja tuua, aga sõja jätkamine liitlasriikidega ärritas rahvast veel rohkem. Enamlased teadsid, kuidas rahvas enda poolele meelitada- nad lubasid neile rahu, leiba ja maad, seda mida inimesed kuulda tahtsid. Kornilovi riigipöördekatse läbikukkumine tugevdas enamlaste mõju ka tööliste ja soldatite nõukogudes. Ajutise Valitsuse maine oli nii madalale langenud, et enamlased ei näinud mingit takistust võimu üle võtmisega ning võimu üleminek enamlastele vormistati 26. Oktoobril 1917. Kongress
palju vaimseid, kui ka materaalseid resursse, millest riik aja jooksul hakkas tühjaks voolama. Suurt rolli mängis ka liitlase Itaalia kaotamine. Versailles' rahuleping oli Saksamaale väga ränk. Kokku jäeti riik ilma kaheksandikust oma territooriumist, sõjaväes võis olla vaid 100 000 meest, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust ning lisaks tuli võitjariikidele maksta reparatsioone. Analoogsed rahulepingud sõlmiti ka teiste liitlasriikidega. Antandi suureks kaotajaks võib lugeda Venemaa. Riigi mahajäänud majandus ei olnud valmis sõjaks ja sellega kaasnevateks kulutusteks. Peale kõige pidi Venemaa sõdima kolme riigiga - Saksamaa, Austria-Ungari ja Türgiga. Edutu sõjategevus tekitasid ulatuslikke rahulolematusi ühiskonnas ja viisid siiani raskes sisepoliitilises olukorras olnud riigi sügavasse kriisi, mille kulminatsiooniks oli kaks revolutsiooni järest. Maailmasõja lõpuga ei lõppenud ka Venemaa täbar olukord
Selle peale otsustas 27. juunil ÜRO, et USA sõjavägi, eesotsas kindral Douglas MacArthuriga(joonis 2), saadetakse Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma eesmörgiga takistada sõja levimist väljapoole Koread 2Lõuna-Korea sai nii meditsiinilist kui sõjalist abi ka teistest riikidest, milleks olid Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa, Türgi, Rootsi, Norra, India jne. Joonis 2. Douglas MacArthur 1950. aasta sptembriks olid suutnud USA oma liitlasriikidega võita tagasi kaotatud maa ning jõudes Seouli lõigati läbi KRDV sõjaväe saadetiste liinid. Kuu lõpuks oli tagasi saadu kõik Põhja-Korea vallutatud alad. Edasi oli vaja otsustada, kas minna veelgi kaugemale ja vabastada Põhja-Korea kommunistide võimu alt. Hiina hoiatusi eirates liiguti 1950 aasta oktoobrik Hiina ja Korea piirini Yalu jõeni. Alahinnates Hiina vägesid olid USA ja liitlasväed sunnitud taganema 38. paralleeli juurde tagasi. 1951
Tekkis küsimus, mida nüüd teha Pakistaniga. Pretsedent lahendati nii, et see riik, kes oli olnud ÜRO liige, säilitas kõik õigused. See, kes eraldus, pidi hakkama taotlema oma vastuvõttu ÜROsse. Laienemise murdepunktid: o 10 aastat peale ÜRO asutamist, 1955-56 võeti vastu 15 uut riiki: suur osa nendest mahtus ühte kategooriasse – Saksamaa liitlasriigid, kes olid paremates suhetes liitlasriikidega (Soome, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Hispaania, Iirimaa, Portugal, Austria, Itaalia) o 1960. aastal võeti vastu 17 uut riiki (Aafrikas) ja Küpros, kes olid pea kõik endised kolooniad. o 1991-1992 toimus viimane suur laienemine on seotud Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia lagunemisega Viimane ÜRO liige, kes võeti vastu, oli Montenegro 2006. aastal. Praegu on 192 liiget.