mobilisatsioonikäsu tühistamist, kuid seda ei tehtud ning selle pärast kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 algul Venemaale ning seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. Puhkenud sõda laienes kiiresti Euroopa piiridest välja poole, sest kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguarv 34. Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. 23. August 1914 astus sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. 1914. Aasta novembris astus Saksamaa ja A-U poolel sõtta Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. Sõdivate poolte plaanid Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja
Sõjavaimustus haaras kaasa ka seda seni vastustanud vasakpoolsed poliitikud. Sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates kuulsust ja au ning olles veendunud, et hiljemalt aastavahetuseks ollakse kosud tagasi. Puhkenud sõda laienes kiirelt Euroopa piiridest väljapoole sest kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaas ja liitlased teistes maailmajagused. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguaerv 34. Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. Seevastu liitusid sõjategevusega mitmed seni liitudest väljaspool seisnud riigid. 23.augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktides Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi sõttaastumisel Saksamaa ja Austria- Ungari poolel 1914. aasta novembris. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka
mobilisatsioonikäsu tühistamist, kuid seda ei tehtud ning selle pärast kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 algul Venemaale ning seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. Puhkenud sõda laienes kiiresti Euroopa piiridest välja poole, sest kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguarv 34. Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. 23. August 1914 astus sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. 1914. Aasta novembris astus Saksamaa ja A-U poolel sõtta Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. Sõdivate poolte plaanid Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja
mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. · Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. · Saksamaa sõjaplaan Schlieffeni plaan Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. · Prantsuse sõjaplaan plaan 17 - eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaal. Hoogne pealetung.
annaabi.ee 
