delta(mv+mv)=0 3. Süsteemiimpulss (õp 2.10) (ül 5.18) Süsteemiimpulss- väliste mõjude puudumisel jääb süsteemiimpulss muutumatuks 4. (õp 75) Põrked mis? Põrgete liigid: elastsed ja plastsed Põrked- üksteise suhtes liikuvate kehade kokkupuutel toimuv lühiajaline vastastikune mõjumine Elastsed- kehad eemalduvad üksteisest ning nende liikumise koguenergia ei muutu Mitteelastsed/plastsed- jäävad kehad kokku, moodustavad liitkeha, liikumisenergia muutub nt. Kuuli tungimine klotsi V= mv/m+m kehtib impulsi jäävuse seadus 5. (õp 76 4.7) mis on ideaalne gaas? Molekulide konsentratsioon? Kui palju on molekule rumala ühikus, pead aru saama valemi tähedusest. Millest sõltub ideaalse gaasi rõhk? Ideaalne gaas- koosneb elastselt põrkuvatest mõõtmeteta molekulidest Molaarne konsentratsioon- kui palju on molekule ruumala ühikus Ideaalse gaasi rõhk sõltub:
kestus ning jõudude ja kiirenduste suured väärtused, mida on sageli raske mõõta. Kõikide põrgete puhul kehtib impulsi jäävuse seadus. Elastse põrke tagajärjel kehad eemalduvad üksteisest ning nende liikumise koguenergia selle käigus ei muutu. Mitteelastsel ehk plastsel põrkel jäävad kehad kokku, moodustades liitkeha ning liikumisenergia muundub osaliselt või täielikult mingit muud liiki energiaks, tavaliselt soojuseks. Kuuli tungimine klotsi sisse on mitteelastne põrge. Leiame impulsi jäävuse seadust kasutades, kui suure kiirusega hakkab libisema paigalseisev klots, millesse jääb kinni teadaoleva massi ja kiirusega lendav püssikuul.
= 60° = 0,2 = 1 cm (N·m) 19 Variant 35. Liitkeha liigub horisontaaltasapinnas, pööreldes ümber punkti C läbiva telje. Leida liigendi C reaktsioonikomponendid hetkel t1, kui liikumine algab paigalseisust joonisel näidatud asendist. y m1 =100 kg m2 = 40 kg
Pinnad – tasandilised pinnad jaotuvad üksikuteks piirkonna-sarnasteks osadeks, ka ruu- milised pinnad jaotuvad üksikosadeks. Lähem kirjeldus vastavate pindade kirjelduste juues REGION – jaotub servjoonteks; Viirutatud ala – viirutatud ala plokk jaguneb nii, et iga üksik viirutusjoon muutub omaette objektiks, kuid jääb oma kohale; 3DPOLY (ruumiline liitjoon) – jaotub üksikuteks ruumilise liitjoone lõikudeks; Ruumiline LIITkeha, mis koosneb PINDADEST, jaotub üksikuteks pindadeks, mida saab kasutada edaspidistes töödes algobjektina. NB! Iga kord on siiski vaja eelnevalt kontrollida; Kolmemõõtmeline LIHTkeha – kõverpinnaga piiratud keha ei saa jaotada (TORUS, SPHERE). Kolmemõõtmeline LIITkeha – saab jaotada. Töö 3 Klamber 35 Arvuti vastused valele valikule:
Hollandi füüsik Antoon Lorentz (18531928) on klassikalise elektrodünaamika üks loojatest, kelle nime see tegur siis kannabki. Seisumassi ja kinemaatilise kordaja abil võib Einsteini kuulsa valemi nüüd anda uues kujus (4). Kinemaatiline tegur määrab massi käitumise kiiruse suurenemisel. Mass kasvab kiiruse kasvades ja muutub kiirusel c lõpmatuks. "Lohutuseks" massi "jooksutamise" eest jätavad relativistid rahule massi aditiivsuse: ka neil võrdub liitkeha mass osiste masside summaga. (Seoseenergiat me siin ei arvesta.) Mass on jääv suurus. Sest, kui isoleeritud süsteemi energia on jääv, ja mass on sama mis energia, peab ka mass olema jääv. Massituid osakesi relatiivse massi teoorias ei ole. Footonil on mass, mis võrdub footoni energiaga. Siin ei saa olla massi sõltuvust kiirusest, sest kõik footonid liiguvad valguse kiirusega. Energia ei sõltu kiirusest, vaid võnkesagedusest
annaabi.ee 
