Ahven kala püüda ? Peab olema kalapüügiluba 100 konksuline õngejada Kala tuleks kasutada omatarbeks Peainspektor osutus ise röövpüügi mahitajaks Neli aastat Peipsil ebaseaduslikku kalapüügi vastu «võidelda» jõudnud Saariste (42) mõisteti kokkuleppemenetluse korras süüdi 12. oktoobril. Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni kalanduse peainspektor jäi süüdi riikliku järelevalve ebaseaduslikus teostamises, ametiisikuna pistise võtmises ja korduvas altkäemaksuvõtmises. Liitkaristusena mõisteti talle kahe ja poole aasta pikkune tingimisi vangistus, millest reaalselt pidi Saariste ära kandma eeluurimisel vahi all oldud ühe kuu. Kõige kõnekam selle kohtuotsuse juures on tõdemus, et ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlema pidanud Saariste käitus risti vastupidi. Saaristed jälginud kaitsepolitseile hakkasid silma mitmed pealtnäha väiksemad kuriteod. Nii avastas kapo, et Saariste teadis oma tuttava ja elukaaslase ettevõttes töötava Raul Kirchi
Toitlustus- asutustes keelatakse võimalus pakkuda mingitel tundidel alkoholi “kaks ühe hinnaga” või tavapärasest soodsamalt. Kohus mõistis Viljandi koolis õpetaja tapnud nooruki üheksaks aastaks vangi Tartu maakohus tunnistas teisipäeval 16-aastase noormehe süüdi Viljandi Paalalinna kooli õpetaja tapmises ning tulirelva ja padrunite ebaseaduslikus käitlemises. Kohus mõistis süüdistatavale üheksa-aastase vangistuse. Kohus määras täna 16-aastasele Vahurile liitkaristusena üheksa aastat vanglakaristust, millest tal on veel jäänud ära kanda kaheksa aastat. Kohus rahuldas ka kannatanute tsiviilhagi osaliselt, mõistes süüdimõistetult ja tema isalt tsiviilkostjana välja kokku 10 000 eurot. Menetluskulude katteks peab süüdistatava seaduslik esindaja tasuma 11 791 eurot. Kohtuliku uurimimise tulemusena leidis kinnitust, et mullu 27. oktoobri hommikul võttis toona 15-
suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. (2) Kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul. (3) Liitkaristus ei tohi ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega käesoleva seadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. (4) Kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena eluaegne vangistus. (5) Eriliigilised lisakaristused viiakse täide iseseisvalt. 27. Aegumine ja selle õiguslik tähendus § 81 Süüteo aegumine tähendab seda, et teatud aja jooksul kaotab riik toimepandud süüteo suhtes huvi. Aegunud süüteo eest enam kedagi süüdi mõista ei saa. Süütegude aegumise põhimõte on võetud kasutusele ka seetõttu, et aja möödudes tunnistajad unustavad antud asjas tähtsad asjaolud või muutub nende leidmine võimatuks.
raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. (2) Kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul. (3) Liitkaristus ei tohi ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega käesoleva seadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. (4) Kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena eluaegne vangistus. (5) Eriliigilised lisakaristused viiakse täide iseseisvalt. 28. Aegumine ja selle õiguslik tähendus Süüteo aegumine tähendab seda, et teatud aja jooksul kaotab riik toimepandud süüteo suhtes huvi. Aegunud süüteo eest enam kedagi süüdi mõista ei saa. Süütegude aegumise põhimõte on võetud kasutusele ka seetõttu, et aja möödudes tunnistajad unustavad antud asjas tähtsad asjaolud või muutub nende leidmine võimatuks. Väljavõte seadusest § 81
Nimetage liitkaristuste piirmäärad. Samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Liitkaristus ei tohi ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega karistusseadustiku1 (KarS, RT I 2001, 61, 364; 29.12.2011, 1) eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. Kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena eluaegne vangistus. 124. Millised on karistused väärteo eest? Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 125. Kes lahendavad väärteoasju? Väärteo menetlemise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal (nt politsei, tolliamet, maa- või linnavalitsus) kui kohtul. Kohtusse saab ka kohtuvälise menetleja tegevuse peale edasi kaevata. 126