G R1 H 3,5 Abijooned ja tähised on omal kohal Muudame nüüd kasutatavaks kihi Kontuur ja alustame liitjoonega kontuurjoonte joonestamist. Alustame näiteks punktist D, kasutades punkti asukoha täppismääramist joonise geomeetria alusel – käsu OSNAP alamkäske END, INT ja CEN, mis tuleb eelnevalt seadistada järgmisel moel:. OSNAP ↵ Töö 3 Klamber 6 Punkti asukoha täppismääramise seadistamise aknal klõpsame väljal [ Clear All ] ja
pp Märkus: Kui rakendada käsku AREA / O liitjoone kohta, on võimalik leida liitjoone pikkust (seda tegi arvuti juba kolmurga arvuttamisel). Laia liitjoone pikkus arvutatakse tema teoreetilise keskjoone järgi. Näide 4 25 Käsu AREA / O kasutamine liitjoone pikkuse leidmiseks (ruuduke – objektivalik; viirutus – pindala nii, nagu oleks tegemist suletud liitjoonega; kaarjas mõõtjoon (joonisele ei kuvata) – liitjoone pikkus antakse sulgemata liitjoone pikkuse järgi vastuses Perimeter, kusjuures teavi- tatakse, et eiratakse liitjoone laiust: Polyline's width ignored in area calculation ) NB! Käsuga SOLID kujundatud ala pindala ei saa käsuga AREA / O, (s.t. et valitakse see ala kui objekt) mõõta, küll aga nii, et sisestatakse ükshaaval ala määramispunktid. 3) A ↵
Kasutatakse ka nimetust Horisontaalne, sõnast horisont, ehk rööpne maapinnaga (aga maapind on kõver, raadiusega ≈ 6,366,000 m). Rööpjoon – käsuga OFFSET joonestaud antud joonele rööpne joon Saar (‚island’) – pideva piirjoonega piiratud ja suletud ala mingi teise suletud ala sees. Saare sees võib olla omakorda teisi saari jne. Suletud ala tähendab seda, et ala on ümbritsetud nagu ühe pideva liitjoonega (käsk PLINE / C), mis võib koosneda mis tahes jooneliikide osadest tingimusel, et seal, kus lõpeb üks joon, algab kohe matemaatiliselt samast punktist järgmine piirjoone ÜLESANNE I Pinnatükk 72 osa jne. Mõnel juhul võib „saare” piirjoones olla ka „matemaatilisi tühikuid”, lähem kirjeldus viirutamise käskude BHATCH ja HATCH kirjeldustes.
annaabi.ee 
