Diktaatorlikes riikides leidis aset juhikultus, juhti pidi igal võimalusel ülistama. Juht toetus ühele parteile (nt Itaalias fasistlik). Selleks, et rahvas oma tahtele alluks, hirmutati teda pidevalt vaenlastega. Kui vaenlast ei olnud, mõeldi ta välja. Välisvaenlasteks olid teised riigid, sisevaenlasteks teisest rahvusest pärit inimesed(nt juudid, mustlased, Natsi- Saksamaal hävitati ka juute). Vastupanu mahasurumiseks olid loodud sala- ja julgeolekuteenistused (Saksamaal Gestapo, NSV Liisud NKVD). Samuti piirati demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi (Saksamaal sunniti mujale elama). Venemaa kommunistlik. Diktaktuur kehtestati 1917. a sügisel. Välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSVL mõjuvõimu laiendamine ning tulevikus ülemaailme kommunism. Itaalia Fasistlik. Diktaktuur kehtestati 1922. aastal. Välispoliitika eesmärgiks oli Vahemere muutmine Itaalia sisemereks, nagu see oli Vana-Rooma ajal. Saksamaa Natsionaalsotsialistlik. Diktaktuur kehtestati 1933. aastal
×2 Refrään: Mõmm ja mõmm- ei saa me aru, aga karud saavad näe. Tõlki aga me ei palu kui on meega suu ja käed. ×2 Refrään: ×2 Lisa 12. Lugemise ja kirjutamise tööleht (kirjutamis eelsed, käelised harjutused.) Lisa 13. Laul ,,Rongisõit". Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, piilupart oli rongijuht. Rattad tegid rat-tat-taa, rat-tat-aa ja tat-tat-taa. Aga seal rongi peal, kas sa tead, kes olid seal? Seal olid tiisud, seal olid liisud, seal olid väiksed kirjud kiisud. Kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile. Seal olid suured mustad kutsud, seal olid väiksed roosad notsud. Kutsud sõitsid Torilasse, notsud sõitsid Porilasse. Seal olid sarvilised sikud, sarvilised sikud-sokud. Sokud sõitsid Karjakülla, Karjakülla, Marjakülla. rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, piilupart oli rongijuht. Rattad tegid rat-tat-taa, piilupart jäi tukkuma. Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis sellest rongist sai?
ajalooga ja põllumajandusliku ajaga • Kolm palverännakupüha • Pesah (paasapühad) - esimene palverännakupüha, millega mälestatakse iisraelaste lahkumist Egiptusest • • Sukot (lehetonnide püha) - kolmas palverännakupüha, korraldus elada onnides, meenutamaks oma ajutist elamist kõrberännaku ajal • Roš hašana (uusaasta) ja jom kipur (lepituspäev) - vaikse järelemõtlemise, meeleparanduse ja palvetamise aeg • Purim (liisud) ja hanuka (tuled) - tähistavad juutide pääsemist teatud hädaohtudest • Jom ha’astma’ut (iseseisvuspäev) - nüüdisaegne uuendus, mis pühitseb oma riigi loomist 1948. aastal. • Rituaalid • Poja sündi pühitsetakse rituaalse ümberlõikamisega (bit mila) • 8 päeva peale sündi • Pannakse heebria nimi • Ümberlõikamine ei tee lapsest juuti, vaid on märk, et ta on Jumala ja tema vahelise lepingu osaline
annaabi.ee 
