13. Kasutus- ja kapitalirent kui võimalus investeerida tootmisvahenditesse Kasutusrent on sobiv siis, kui sa ei soovi saada sõiduki omanikuks. Kasutusrendi puhul ostab liisinguandja sinu valitud auto ning annab selle sulle liisinguperioodiks kasutada. Perioodi lõppedes peab liisinguvõtja auto liisingufirmale tagastama, Kapitalirent sobib juhul, kui sõiduk on liisitud sooviga saada lepingu lõppedes auto omanikuks. Liisinguperioodi lõppedes läheb omandiõigus üle liisinguandjalt liisinguvõtjale. Seda ainult siis, kui lepingutingimused on nõuetekohaselt täidetud ehk kõik liisingumaksed on tasutud. 14. Mis on kapitali hind? Kapitali hind kujutab endast kõikide finantseerimisallikate (laenud, liisingud, omakapital) kaalutud keskmist hinda. Kui kogukapitalirentaablus ületab kapitali hinda, töötab ettevõte kasumlikult. 15. Mida näitavad riskid? Risk ehk riisiko on otsusega kaasnev võimalus või tõenäosus, et selle
laenuandjate riski. Liising on laenu liik, mille käigus liisinguandja ostab liisinguvõtja huvides kolmandalt isikult mingi püsiväärtusega vara ja annab selle liisinguvõtjale renditasu eest kasutada. Liisingtehingu objektiks ei saa olla tooraine, materjalid, väärtpaberid. Liisingul on palju all- liike. Antud kontekstis on mõeldud eelkõige kapitaliliisingut - vara omandiõigus läheb pärast liisingutähtaja lõppu liisinguandjalt liisinguvõtjale. Liisingu eelis võrreldes laenuga tuleneb tagatise nõude puudumisest - liisingtehingu tagatiseks on liisitav seade. Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena.
liisinguandjale kuulunud eseme omandiõigus üle liisinguvõtjale. Seega peamiseks erinevuseks kasutusrendist seisnebki selles, et kapitalirendilepingu alusel läheb liisinguvõtjale esemega seotud omandiõigus üle. Kui kapitalirendi lepingu on poolte vahel sõlmitud, siis liisinguandja peab finantseerima liisingulepingu eseme omandamist liisinguvõtja poolt. Ning peale lepingu lõppemist peavad lepingupooled täita oma kohustusi selliselt, et omand läheks liisinguandjalt liisinguvõtjale üle. Riigikohus on oma 13.02.2008.a otsuses nr 3-2-1-140-07 leidnud, et kahe või enama isiku vahel sõlmitud ja asja omandamisele suunatud lepingud ei ole liisingulepingud VÕS § 361 tähenduses, kui lepingu ese kuulub lepingu sõlmimise ajal juba eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones kasutusse võtja juhiste järgi müüjalt. Erandiks võib olla leping, mille puhul liisinguandja omandab liisinguvõtja krediteerimise eesmärgil liisingulepingu
– Informatsiooni asümmeetria väheneb, aga tekivad agendiprobleemid. – Ettevõte vastutab vara kadumise, kulumise, purunemise eest. !! 26. Mille poolest erineb müügi-tagasirendi tehing tavalisest liisingust? Liisingut iseloomustab: • Üldjuhul esialgne tagastamatu makse. • Perioodilised maksed. • Muud kokkulepitud maksed. • Lepingu kestus, mis on lühem kui soetatava vara majanduslik eluiga. • Liisinguvõtjal jääb sageli õigus osta vara liisinguandjalt (mõningatel juhtudel on see lepingu lõppedes kohustuslik). Müügi ja tagasirendi tehing (leaseback or sale-and-leaseback) – Ettevõte müüb mingi vara liisinguandjale ning lepib kokku vara tagasirentimises, st ettevõte saab tulu vara müügist, samas järgmistel perioodidel tasub ta vara kasutamise eest rendimakseid liisinguandjale. Võib olla nii kasutusrent kui kapitalirent. 27. Mis asi on fondiemissioon?
annaabi.ee 
