Elu mõte sõltub inimese väärtushinnangutest ning on mõttetu, et ühe omad on tõesed, teised mitte. Martin Heidegger Hilise Heideggeri filosoofia järgi on meile antud ülesanne olla maailma valvurid, milles kätkeb meie mõte. Maailm on püha koht. See ülesanne ei seisne mitte ainult teatud intellektuaalses ja praktilises hoiakus maailma vastu, vaid austuses maailma, eriti loodusliku maailma vastu. Friedrich Nietzsche Nietzscheütleb, et elu mõte on üliinimene, kes pärast inimest loob mõtet, jaatab elu ja kannab väärtusi. Teine vastus on, et elu mõte on võimutahe. Võib-olla need vastused on ühitatavad: võimutahe tekitab üliinimese või üliinimene esindab võimutahet. Võib-olla võimutahe on elu tuum või olemus ja üliinimene on elu eesmärk. Arthur Schopenhauer Schopenhaueri järgi tuleb välja, et me ei tohiks võistelda, ei tohiks olla krabajad ega lurjused, vaid peaksime olema igaühe vastu
kindlasti mitte vähem tänuväärsem kui Prometheuse poolt inimestele loodud tuli. Nõnda aga kui Prometheus vangistati jumalate poolt ja määrati igavesse piina ei ole ka inimene üliinimeseks valmis. Hullus on see nimi mille nad panevad sellel ülimale eesmärgile. Vaevalt tahaks keegi ju tunnistada, et ollakse ainult arengu keskastme üks väike osake. On ju inimene valik, kellest kasvatatakse äravalitud rahvas ning kellest kasvab üks kord üliinimene. Nii on nõnda uudne mõtlemine, mis nõnda kaugele ette näeb tavainimesele kui hullus. Hulluse üks drastilisemaid näiteid on võimujanu. Üks kõige kriitilisemaid probleeme inimese arengus on riik. Riik juhib ja suunab inimest selles suunas, nagu on riigile kasulik. Olgu siis tegi millise riigikorraga tahes, mõnedel tuleb see lihtsalt ka ilma suurema verevalamiseta välja. Alati on suur trügimine, et kes saab troonile, olgu see siis kas või poris
Soren Kierkegaard- ei meeldi Hegeli süst-''koomiline jutustus''. vastu oli H soov kuulutada objektivset tõde, K kirjutas aint iseendast. Filos on praktika, mis seostub eluga, ei karda välja öelda tõde, raskusi. Tähtis mõista saatust, leida eluidee. Elada iseenda maailmas, mitte ehitada seda teistele. Objekt tõde- kammitseb inimest, 2x2, piirid, upsakus, nt teadus. Elamiseks ON oluline usk, filos vaid illusioonide purustaja. K usub ainult 1 o.tõde- o.ebakindlus (kindel on ainutl see, et miski pole kindel), in peab uskuma, pole ol mida, vaid kuidas. K usk Kristusesse. Eksistents- in eksiteerimine-põhiküs. in eksiteerib vaid kui ta on tema ise, sisemine kirg. See ununeb sooviga kuuluda GRUPPI (kui kõik räägivad, siis on tõde; valitakse ja otsustatakse nii nagu teised; kombed, rollid jne). USK- mitte miski kindel ei jäta võimalust uskuda; usu teeb usuks eksimise võiamlikkus, risk eksida. In valib, millesse usub, siis oma VALIKu headusesse. ...
GILGAME Vanim eepos, sumeritelt. Gilgame oli valitseja. Tema oli liinimene, pooleldi jumal, pooleldi inimene. Hakkas oma judu kuritarvitama. Ehitas Uruki mrid. Alamatega karm. Jahtis alamate naisi ja ttreid, ei meeldinud alamatele. Prduti jumalate poole, Gilgamei vastu. Enkidu oli Gilgamei vastu loodud jumal, Gilgame saatis hetri Enkidut vrgutama. Gilgame ei tapnud oma vastast ra, vaid sbrunes, sest ta leidis endale vrdse partneri, varem tal polnud seda olnud. Itar oli taevajumala ttar. Nad saatsid talle hrja kintsu solvanguks. Itar otsustas Enkidu lbi G-le halba teha