lennuvälja lähedal vahetult pärast õhkutõusmist hädamaandumise. Lennuk oli Ülenurme lennuväljalt õhku tõusnud kell 17.05 ning pidi lendama Saksamaale. Lennukis olnud kaks sakslast ja üks austerlane said vigastada ning kiirabi viis nad Tartu Ülikooli kliinikumi. Juba järgmisel päeval viisid kiirabilennukid patsiendid Saksamaale ja Austriasse. 2008. aasta 3. märtsi õhtul kella 16.40 ajal kukkus Ruhnu lennuvälja lähedal alla Pärnust Ruhnusse suundunud liinilennuk. Lennuki pardal olnud piloot ja kaks reisijat ei saanud õnnetuses viga, lennuk aga purunes täielikult. Sel aastal toimus ka teine lennuõnnetus mis juhtus 9. juulil. Väikelennuk Piper PA-28 kukkus alla kell 15.18 maandumisel Pärnu lennuväljale ning süttis. Lennukis viibis vaid piloot, kes sai kohe surma. Piper PA-28 oli lennul Riiast Pärnusse. Samal kuul juhtus õnnetus Valgamaal, kui vanal sõjaväelennuväljal kukkus alla ja süttis kahekohaline propellerlennuk Beaver RX 550
lennuk märgatavalt ohutum liiklusvahend kui sõiduauto, rong või buss, kui aga mõõduks võtta hukkunute arv reisi kohta, siis on lennuk neist sõidukitest ohtlikum. Kindlustusettevõtted kasutavad peamiselt hukkunute arvu statistikat reisi kohta, mistõttu lennureisi kindlustamine ongi kallim maapealsete liiklusvahendite kindlustamisest. Omakorda on suur vahe liinilennukite ja väikelennukite ohutuses: hukkunute arvult reisijakilomeetri kohta on väikelennukid 8,3 korda ohtlikumad. Liinilennuk Väikelennuk Kasutatud kirjandus : · http://et.wikipedia.org/wiki/Lennuk · http://et.wikipedia.org/wiki/Vennad_Wrightid · http://et.wikipedia.org/wiki/Purilennuk · http://s1.hot.ee/root/aggregator/845/21325_180_120.jpg · http://f1.pmo.ee/f/2011/08/16/709806t20h86eb.jpg · http://taivo.net/subpages/lennundusref/Pictures/plane.gif
, 3. ja 11. armee, mille koosseisu kuulus kokku 7 laskur- ja 2 ratsaväekorpust, 9 tankibrigaadi ja üks õhudessantbrigaad. Koos baasivägedega seisis Balti riikide vastas 435 000 meest, mis ületas Balti riikide sõjavägede isikkoosesisu üle kuue korra. Algasid väiksemad piirikonfliktid, sagenesid probleemid baasivägedega. 14. juunil alustasid Punaarmee Balti laevastik ja Balti laevastiku õhujõud Eesti ranniku blokaadi, samal päeval tulistati alla Helsingi-Tallinna liinilennuk Kaleva. Lahinguvalmidusse tõsteti ka baasiväed. 16. juunil esitas NSV Liidu välisminister Vjatseslav Molotov Moskvas Eesti saadikule August Reile ultimaatumi, nõudes sõjalise invasiooniga ähvardades Punaarmee lisaväekontingendi Eestisse lubamist ja valitsusevahetust. Eesti valitsus võttis ultimaatumi vastu. Punaarmee sissemarss algas 17. juuni hommikul kell kuus Eesti aja järgi. Samal hommikul kooskõlastas kindral Johan Laidoner NSV Liidu Leningradi
annaabi.ee 
