Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"liinikoodid" - 4 õppematerjali

liinikoodid on lõpliku pikkuse ja teatud kujuga signaalid.
Side konspekt 2020- eksami kordamisküsimused
45
docx

Side konspekt 2020 / eksami kordamisküsimused

Andmeedastusel ei piisa ilmselgelt ainult ühe sümboli edastamisest. Reaalsuse edastatakse väga suurel hulgal sümboleid millede järjekord on statistiliselt juhuslik. Seega liinikoodi keskmine spekter sõltub lisaks impulssi kujust ka edastatavatest andmetest. Liinikoodi spekter algab tavaliselt kas nullist või selle lähedasest madalast sagedusest. Taolise spektriga signaali nimetatakse põhiribasignaaliks (baseband) 75. Diferentsiaalsed- ja bifaassed liinikoodid, M-positsioonilised liinikoodid Diferentsiaalne kood – Sidekanalis võib juhtuda, et signaali polaarsus muutub vastupidiseks. Näiteks kui keerdpaarkaablis kiud kogemata valet pidi ühendada Sellisel juhul peab vastuvõtja NRZ(L) liinikoodi kasutamise korral ekslikult kõiki edastatud ühtesid nullideks ja vastupidi Taolisest puudusest on vaba NRZI (Non Return to Zero Inverted) liinikood. NRZI

Informaatika → Side
79 allalaadimist
Eksamiküsimused ja vastused 2009
32
doc

Eksamiküsimused ja vastused 2009

Ps on sisendsignaali võimsus I2= ln 1- Ps f kN 0 I on pidevsignaali iga väljavõtte kohta saadud infohulk, see infohulk on normaaljaotusega. Kanali läbilaskevõime sõltub signaali ja müra suhtest: S Ps = M k !!! 13. Infoedastus pidevas edastuskanalis: kanalisignaalide valiku kriteerium. (Slaididelt paragrahv 7, slaid 2,6,7) Infoedastus pidevas kanalis toimub liinikoodide (ehk liinisignaalide ehk kanalisignaalide) abil. Liinikoodid on lõpliku pikkuse ja teatud kujuga signaalid. Kanali signaalid peab kindlasti valima nii, et neid oleks võimalik eristada. Signaalid on eristatavad kui on kindlustatud nende vaheline ruutkeskmine kaugus. Signaali sümbolite pikkused on ühesugused. Signaalide vaheline kaugus : 2 s 0 t - s1 t dt d012=(p.s. integraal nullist tauni) 14

Informaatika → Kodeerimine ja krüpteerimine
72 allalaadimist
Side
122
docx

Side

Teiseks võib repiiter olla tõlkefunktsiooniga – kui on ühendatud näiteks keerdpaar ning koakskaabel. Võimaldab füüsiliselt võrku pikemaks teha.  Jaotur – kordab saadud signaali teistesse hostidesse (välja arvatud sinna, kust tuli. Rohkem kui kahe pesaga repiiter.  Modem – muudab ühe signaali teiseks, et saaks kasutada erinevaid kaableid ja signaale (translaator). Moduleerib – demoduleerib. 20. Liinikoodid (NRZ, RZ, Manchester, AMI), signaali taastamine. Liinikoodid – infot edastatakse pingenivoona. Digitaalsignaal pole sama nagu binaarne. Digitaalsignaal võib olla kahe väärtusega, aga ei pea.  NRZ – no return to zero. Lihtsalt arusaadav. Koodi keskväärtus on pidevalt 0, mis on positiivne. Probleem: iga sümbol saadetakse eraldi – startbit, andmebitid, kontrollbit, stopbit jne. Kehva kanalikasutus. U 66% kasulik signaal. Ülejäänud info on

Informaatika → Side
74 allalaadimist
Side Eksam 2016
42
pdf

Side Eksam 2016

siis liigub ta Maaga samas tempos ja ei pea antenniga teda otsima. ISO-OSI füüsilise kihi seadmed repiiter, jaotur(hub) ja modem. repiiter - loeb sisse ja taastab signaali tugevuse seda korrates
 jaotur - signaal tuleb ühest august sisse ja läheb mitmest august välja, saadab igale poole edasi modem - muudab ühe signaali teiseks, et saaks kasutada erinevaid kaableid ja signaale (translaator). Moduleerib, demoduleerib. Liinikoodid (NRZ, RZ, Manchester, AMI), signaali taastamine. NRZ - No return to zero: miinusega arv - 0, plussiga arv - 1
 RZ - Return to zero: 1 puhul läheb nulli Manchester - frontidega, 1le vastab langus, 0le tõus. AMI - 1 vastab vaheldumisi madalale ja kõrgele nivoole
 
 Et tiksumine oleks sünkroonis, on vaja kas saata alg-ja lõppsignaale või siis eraldi signaaliga sünkrosignaale (topelt ribalaius…). Signaali taastamiseks kasutatakse repiiterit koos otsustusnivooga, millest üleval

Informaatika → Side
195 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun