kõvale aluspõhjale, otsas nupp, tavaliselt maa all). Tavakasutuseks reeperid pannakse hoonete vundamentidesse. Kõik riigi poolt rajatud reeperid kantakse kataloogi ja vajadusel saab need kõrgused maaameti allasutustest teada, antud meetrites, kuid millimeetri täpsusega. Ehituse tarbeks rajatakse tavaliseks ehitusplatsile kaks ajutist reeperit (maasse löödud tugev vai, olemasoleva ehitise konstruktsioon, kanalisatsiooniluugid). Liiniehitiste juures luuakse alalised reeperid vahekaugusega ca 1km ja ajutised reeperid nende vahele vahekaugusega ca 200m. Joone orienteerimine - suuna määramine, milleks on kasutusel erinevad süsteemid ja nurgad (asimuut; rumb; direktsiooninurk; rumb (tabelinurk)) Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse antud joone alguspunkti läbiva meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni, tähis A - väärtus 00 ... 3600. Asimuut ei ole väga pika
60. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid kaheküljeliste lattidega nivelleerimisel 61. Nivelleerimise väliraamatu kontroll 62. Riiklikud kõrgusvõrgud ja nende lähtepunkt. Reeperid. 63. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine 64. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine Kahe naaberpunkti vahelist osa nimetatakse sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Lahtist nivelleerimiskäiku kasutatakse liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. · Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa: hprakt = h1 + h2 + ... + hn ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + ... + li). · Kuna käik algab ja lõpeb erinevatel reeperitel, siis hteor = HRpB HRpA. · Leitakse sulgemisviga f = h - h Lubatud sulgemisviga f h =±50 L h prakt teor (mm).
t. piki magistraali nivelleeritakse nagu nivelleerimiskäiku, aga piki ristsirgeid arvutatakse instrumendi horisondi meetodil. Kui ristsirget nivelleeriti mitmest jaamast, siis tuleb kõigepealt arvutada sidepunktide kõrgused rippuva nivelleerimiskäigu meetodil. Vajaduse korral võib magistraali suhtes rajada sihid mingi sobiva nurga all. Töö käigus koostatakse abriss nagu ruutude meetodi puhul ja ka plaani koostamine on analoogiline. Trassi mõõdistamine 1. Üldist Liiniehitiste nagu tunnelid, torujuhtmed, liiklusmagistraalid telge nimetatakse trassiks. Liiniehitiste rajamine toimub mitmes etapis: projekteeritakse trass topograafilisel kaardil; trassi mõõdistamine suures mõõtkavas; detailne projekteerimine; märkimistööd; ehitustööd. Vaatleme mõõdistamist autotee trassi järgi, sest see on kõige keerukam. Geodeet peab maastikul trassi tähistama ja kindlustama, mõõtma pöördenurgad, märkima
Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga. Tasandada sektsioonide kõrguskasvud, parandid tehakse proportsionaalselt sektsioonide pikkustega phi = - fh / L * li fh = fh ± 1 mm. Parandite summa peab võrduma vastasmärgiga sulgemisveaga. Arvutatakse parandatud kõrguskasvud: hi' = hi + phi ja h' = 0. Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: Hi = HRp + hi' 38. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kasut. liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. hprakt = h1 + h2 + ... + hn hteor = HRpB HRpA fh = hprakt - hteor lub fh = ±50l mm phi = - fh / L * li hi' = hi + phi Hi = HRp + hi' 39. Pinnanivelleerimise välitööd. Tasasel maastikul nivelleeritakse ruutude meetodil. Ruudustik märgitakse maastikule lindi ja teodoliidiga, ekkeri abil. Punktide maksimaalne kaugus võib olla 20m.
Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga. Tasandada sektsioonide kõrguskasvud, parandid tehakse proportsionaalselt sektsioonide pikkustega phi = - fh / L * li fh = fh ± 1 mm. Parandite summa peab võrduma vastasmärgiga sulgemisveaga. Arvutatakse parandatud kõrguskasvud: hi' = hi + phi ja h' = 0. Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: Hi = HRp + hi' 38. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kasut. liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. hprakt = h1 + h2 + ... + hn hteor = HRpB HRpA fh = hprakt - hteor lub fh = ±50l mm phi = - fh / L * li hi' = hi + phi Hi = HRp + hi' 39. Pinnanivelleerimise välitööd. Tasasel maastikul nivelleeritakse ruutude meetodil. Ruudustik märgitakse maastikule lindi ja teodoliidiga, ekkeri abil. Punktide maksimaalne kaugus võib olla 20m.
Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga. Tasandada sektsioonide kõrguskasvud, parandid tehakse proportsionaalselt sektsioonide pikkustega phi = - fh / L * li fh = fh ± 1 mm. Parandite summa peab võrduma vastasmärgiga sulgemisveaga. Arvutatakse parandatud kõrguskasvud: hi' = hi + phi ja h' = 0. Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: H i = HRp + hi' 64. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kasut. liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. hprakt = h1 + h2 + ... + hn hteor = HRpB HRpA fh = hprakt - hteor lub fh = ±50l mm phi = - fh / L * li hi' = hi + phi Hi = HRp + hi' 65. Nivelleerimiskäigu täpsusnõuded. 66. Pinnanivelleerimise välitööd ruutude meetodil.
vastupäeva). Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga. Tasandada sektsioonide kõrguskasvud, parandid tehakse proportsionaalselt sektsioonide pikkustega phi = - fh / L * li ∑fh = fh ± 1 mm. Parandite summa peab võrduma vastasmärgiga sulgemisveaga. Arvutatakse parandatud kõrguskasvud: h i’ = hi + phi ja ∑h’ = 0. Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: Hi = HRp + hi’ 61. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kasut. liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. ∑hprakt = h1 + h2 + ... + hn ∑hteor = HRpB – HRpA fh = ∑hprakt - ∑hteor lub fh = ±50√l mm phi = - fh / L * li hi’ = hi + phi Hi = HRp + hi’ 62. Nivelleerimiskäigu täpsusnõuded. 63. Pinnanivelleerimise välitööd ruutude meetodil. Maastikule märgitakse välja ruutvõrk ( tavaliselt lähtudes mõõdistamiskäigu ühest küljest
teimidest. Uuringupunktide vahekauguse ja sügavuse peab valima olemasoleva ehitusgeoloogilise informatsiooni (eeluuring), ehitise tüübi ja eeldatava koormuse alusel. Orienteeruvad suurused on toodud standardis EVS-EN 1997-2. Järgmisi uuringupunktide vahekaugusi peaks kasutama juhendmaterjalina: kõrg -ja tööstusehitiste jaoks uuringupunktide võrk sammuga 15 kuni 40 m; suure pindalaga ehitiste jaoks võrk sammuga kuni 60 m; liiniehitiste (teed, raudteed, kanalid, torustikud, kaitsetammid, tunnelid, tugiseinad) jaokssamm 20 kuni 200 m; eriehitiste (sillad, korstnad, masinavundamendid) jaoks kaks kuni kuus uuringupunkti iga vundamendi jaoks; tammide ja paisude jaoks piki vertikaallõiget vahekaugusega 25 kuni 75 m. 3 Uurimissügavuse za valikul peaks juhenduma järgnevatest väärtustest (lähtetasand on ehitise
aluspõhjalne, otsas nupp, tavaliselt maa all). Tavakasutuseks reeperid pannakse hoonete vundamentidesse. Kõik riigi poolt rajatud reeperid kantakse kataloogi ja vajadusel saab need kõrgused maa-ameti allasutustest teada, antud meetrites, kuid millimeetri täpsusega. Ehituse tarbeks rajatakse tavaliselt ehitusplatsile kaks ajutist reeperit (maasse löödud tugev vai, olemasoleva ehitise konstruktsioon, kanalisatsiooniluugid). Liiniehitiste juures luuakse alalised reeperid vahekaugusega ca 1 km ja ajutised reeperid nende vahele vahekaugusega ca 200 m. 18. Nõuded geodeetilistele punktidele tagatud peab olema mõõdistusvõrgu punktide omavaheline nähtavus. mõõdistusvõrgu punktid peavad paiknema piisava tihedusega (sõltub situatsioonist ning hoonestusest) Reegline (ava)maastikul naaberpunktide vahemaa ei peaks ületama 100-200 meetrit 19. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine
annaabi.ee 
