13. milleks kasutatakse paberi pesemist Paberit pestakse happelisuse vähendamiseks ning mustuse ja paberit lagundavate jääkainete väljapesemiseks. Pesus välja tulnud liimaine asendamiseks tõmmatakse paber üle metüültselluloosi lahusega 14. nimeta paberi parandamisel kasutatavaid metoodikaid Paberi parandamisel kasutatakse loorpabereid ja paikamispabereid. Samuti võib parandada ka valamismeetodiga. 15. miks on vajalik paberi liimistamine Liimistamine on paberite kvaliteedi tagamise oluline protseduur. Liimistamise eesmärgiks on paberi kirjutuskõlblikuks muutmine, sest muidu absorbeeriks ta tinti. Liimistamine suurendab paberi vastupidavust määrdumisele ning parandab mehhaanilisi omadusi. 16. millised on paberi säilitamiseks parimaid keskkonnatingimused õhuniiskus 30-40 % temperatuur 16- 20 C valgus 50- 100 lv
see paber sobis ainult pakkepaberiks. Suure veekulu tõttu ehitati paberiveskid veerohkete jõgede kallastele. Eesti esimesed paberiveskid olid Emajõe, Võhandu ja Härjapea jõe ääres. Umbes 1680. aastal leiutati Hollandis paberikiudaine jahvatamiseks hollander, mis kiirendas paberi tootmise protsessi ja vähendas toorainete kulu. 19.sajandil kujunes välja moodne paberitootmise tehnoloogia, mis on suuresti kasutusel ka tänapäeval. 1830ndatel aastatel võeti kasutusele paberi liimistamine otse kiumassi viidava kampoli ja alumiiniumsulfaadiga. 1844. aastal leiutasid sakslased F. Keller ja H. Voelter sobiva lahenduse, mis võimaldas paberi toorainena kasutada puitu. Peaaegu kõikide taimede töötlemisel on võimalik saada paberi valmistamiseks vajalikku tselluloosi kiudu. Samas ei ole tselluloosi hulk ja tema omadused taimedes ühesugused. Paberi valmistamiseks on parimad taimed, mille koostises leidub palju puhast tselluloosi. Samuti on oluline tselluloosikiudude pikkus
Umbes 1680. aastal leiutati Hollandis paberikiudaine jahvatamiseks hollander, mis kiirendas paberi tootmise protsessi ja vähendas toorainete kulu. 19.sajandil kujunes välja moodne paberitootmise tehnoloogia, mis on suuresti kasutusel ka tänapäeval. 1799. aastal patendeeris prantslane Nicholas Louis Robert paberivalmistamise masina Juba 18. sajandil oli tehtud palju eksperimente leidmaks uut toorainet paberitööstusele. 1830ndatel aastatel võeti kasutusele paberi liimistamine otse kiumassi viidava kampoli ja alumiiniumsulfaadiga. 1844. aastal leiutasid sakslased F. Keller ja H. Voelter sobiva lahenduse, mis võimaldas paberi toorainena kasutada puitu. 1867. aastal sai alguse puidumassist tehtud paberi tootmine. Puitmassi lisamine muutis paberi tunduvalt odavamaks, kuid samal ajal halvenes paberi kvaliteet. Paremate omadustega paberi saamiseks tuli lisaained uuenduslike keemiliste menetluste abil eemaldada, nii et jääks järele ainult tselluloosikiud.
alguses Värvained: mineraalsed värvained, orgaanilised värvained. võeti Katteained: pigmendid, sideained, süntseetilised polümeerid, metallfoolium. kasutu Lisandained: vesi, metalliioonid. sele Liimistusained: Liimistamine tähendab paberi pinna vôi paberimassi töötlemist okaspu mitmesuguste liimainetega. Paberi liimistamine tagab selle, et kirjutamisel või ude trükkimisel ei tungi värvaine paberilehe sisse, vaid jääb pinnale. Paberi vaigust saadav kampol. Liimistamine toimub hollenderis (paberimassi jahvataja). pH: Peamine osa (80 ... 90 %) tselluloosi lagunemisest paberis langeb mitmesuguste happeliste ühendite poolt põhjustatud happelise hüdrolüüsi arvele
Materjalirühmad, millest koosneb paber KIUDAINED lina puuvill kanep dzuut õled okaspuude puit lehtpuude puit orgaanilised sünteetilised kiud mineraalsed kiud TÄITEAINED kaoliin kriit savi talk kips titaanoksiid LIIMISTUSAINED tärklis zelatiin taimsed liimid kaseiin kampol sünteetilised polümeerid parafiin VÄRVAINED mineraalsed värvained orgaanilised värvained KATTEAINED pigmendid sideained sünteetilised polümeerid metallfoolium LISANDAINED vesi metalliioonid Liimistusained Liimistamine tähendab paberi pinna vôi paberimassi töötlemist mitmesuguste liimainetega. Paberi liimistamine tagab selle, et kirjutamisel või trükkimisel ei tungi värvaine paberilehe sisse, vaid jääb pinnale. Paberi liimistamiseks kasutatakse mitmesuguseid taimseid, loomseid ja sünteetilisi liimaineid. Kõige vanemateks liimaineteks on tärklisekliister ja zelatiin. 19.sajandi alguses võeti kasutusele okaspuude vaigust saadav kampol.
annaabi.ee 
