kasvanud) 13. Nimetage luud, mis moodustavad rinnakorvi selgroo rinnalülid (12), roided (12 paari) ja rinnak 14. Luuline vaagen nimetage luud, mis selle moodustavad. Kuidas jaotatakse luuline vaagen? Koosneb kahest puusaluust, ristluust, õndraluust ja nendevahelistest ühendustest. Jaguneb suureks ülemiseks osaks ja väikseks alumiseks osaks. Jaotumine toimub vaagna sisepinnal oleva joone järgi. 15. Nimetage kaks kõige liikuvamat liigest inimkehas. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad. * Õlaliiges: õlavarreluu ja abaluu * Puusaliiges: Puusaluu napp ja reieluu pea. 16. Nimetage kaks suurt liigest inimkehas, mille ühenduvad omavahel vähemalt kolm luud. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad. * Põlveliiges: reieluu, sääreluu ja põlvekeder * Küünarliiges: küünarluu, kodarluu, õlavarreluu 17. Kuidas on omavahel ühendatud koljuluud?
Luud, liigesed ja lihased Keha toese ehk tugielundkonna moodustavad luud ja luude ühendid- liigesed ja liidused. Toese osadele kinnituvad lihased, võimaldades seega keha liikumist. Skelett- liikumiselundkonna passiivne osa. Lihased- liikumielundkonna aktiivne osa. Luud on kõvad, veidi elastsed elundid, moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu koostismaterjalik on peamiselt luukude (kõva sidekude) Luud jagunevad kujult ja struktuurilt: · Pikad luud- on kaks jämendunud otsaosa ja silindrist keskosa (toruluud) · Lühikesed luud- kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed (randmeluud) · Lameluud- õhukesed ja laiad luud (abaluu) · Segaluud- ei sarnane eespool nimetatutega (näo luud) · Seesamluud- väikesed luud lihaste või kõõluste sees (põlvekeder, keeleluu) Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Punane luuüdi- on vereloome elundkond. Kollane luuüdi- toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Loote luustik koosneb...
kaheliigeselisteks. Kui lihas ületab rohkem kui kaks liigest, siis nimetatakse teda mitmeliigeliseks lihaseks. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. Need on plaatjad moodustised, mis tavaliselt lähevad üle laiadeks õhukesteks kõõlusteks kilekõõlusteks ehk aponeuroosideks. Lihase algusosa püsib kokkutõmbumisel paigal või on väga vähese liikuvusega. Lihase liikuvamat vastasotsa nimetatakse kinnituskohaks. Algus- ja kinnituskoht võivad vastavalt funktsioonile vahetuda. LIHASTE TALITLUS Lihaste kontraktsioonivõime sõltub eelkõige sellest, kui palju motoorseid üksusi on talitlemas. Nõrkade kokkutõmmete ajal aktiveeruvad vaid väikesed üksused, milles igaühes on vaid mõnikümmend lihaskiudu. Lihasjõudu mõjutavad ka liigutuse kiirus, lihaskiudude pikkus ning kiudude omadused. Lihaskiud on kas aeglased või kiired, lisaks sellel on ka alatüüpe
Algpõhjuseks on valgusüntees – lihase hüpertroofia, mille mõjutamine toimub anaboolsete meessuguhormoonidega (testosteroon) 7. Lihase ehitus. Lihase algosa, kinnitusosa, lihaskõht. Lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. Lihase algusosa (pea/origo) püsib kokkutõmbumisel paigal või on väga vähese liikuvusega. Lihase liikuvamat vastasotsa nimetatakse kinnituskohaks (saba/insertio). Algus- ja kinnituskoht võivad vastavalt funktsioonile vahetuda. Lihaste keskmine, paksenenud osa on lihaskõht. Võib olla kahesulgjas, ühesulgjas, käävjas, kõõlusviirgudega. - Selgitage mõisted: endomüüseum, perimüüseum, epimüüseum: Sarkolemmi (lihaskiu rakumembraan) ümber asub endomüüseum. Lihaskiudude kimbu ümber perimüüseum (närvid ja veresooned selle sees), kimbud koos ümbritsetud epimüüseumiga
4) Ringliigutused Kontsluu-sääreliigese ehk ülemine hüppeliigese (ARTICULATIO TALOCRURALIS) moodustavad luud: 1) Sääreluu 2) Kontsluu Võimalikud liigutused liigeses: 1) Painutus - sirutus 2) Vähesel määral külgliigutused - eemaldamine - lähendamine jala painutamisel (langetamisel) Alalõualiiges (ARTICULATIO TEMPOROMANDIBULARIS) moodustavad luud: 1) Alalõualuu 2) Oimuluu Selle funktsioon seisneb alla, küljele ja ette liikumises Kaks kõige liikuvamat liigest on: 1) Õlaliiges - ART. HUMERI 2) Puusaliiges - ART. COXAE Keraliigesed: õlaliiges Keraliigese erivorm pähkelliiges: puusaliiges Ellipsoidliigesed: kodarluu-randmeliiges Plokk-ratasliiges: põlveliiges Plokkliiges: kontsluu-sääreliiges (ülemine hüppeliiges) Lordoos (LORDOSIS) - ettepoole suunatud kumerus - lülisamba kaela- ja nimmeosas Küfoos (KYPHOSIS) - tahapoole suunatud kumerus - lülisamba rinna- ja ristluuosas
annaabi.ee 
