ebasoodsat mõju mullale ei ole õige absolutiseerida. Kui lähtekivim on lubjarikas või on tegemist liikuva, karbonaatse põhjaveega, ei leetu muld ka kuuse mõjul. Kui mullavesi on hapnikurikas ja sisaldab rohkesti kaltsiumi ning kus aluskivim on vähe murenenud ja mineraalained raskesti kättesaadavad, mõjub mulla happesuse tõus pigem soodsalt: mineraalained lähevad liikuvamasse ja taimede poolt kergemini omastatavasse vormi. b. Mõju juurte kaudu Mets avaldab olulist mõju mullale ka puude juurestike kaudu. Metsamullad on tunduvalt tihedamalt juurestatud kui põllumullad. Puud võtavad valdava osa toitainetest peente (d<2mm) juurte kaudu. Puistu peente juurte biomass on väga dünaamiline suurus, sest igal aastal
Siinjuures tuleb arvestada, et puud kujutavad endast ainult üht mulda mõjutavat tegurit ja kuuse halba mõju mullale ei ole õige absolutiseerida. Kui lähedal asuvad lubjarikkad kivimid või on tegemist liikuva alusterohke põhjaveega, ei leetu muld ka kuuse mõjul. Kui mullavesi on hapnikurikas ja sisaldab rohkesti lupja ning kus aluskivim on vähe murenenud ja mineraalained raskesti kättesaadavad, mõjub mulla happesuse tõus ja leetumine hästi: mineraalained lähevad liikuvamasse ja taimede poolt kergemini omastatavasse vormi. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Lehisepuistute all on lumikate tüsedam ja veevarud kevadel suuremad, mis on eriti oluline kuivadel muldadel. Lehis annab ohtralt kergesti lagunevat, toitaineterikast varist, mistõttu lehisepuistutes kasvab arvukalt nitrofiilseid taimi. Kask on samuti mulda parandav puuliik. Kaselehed mineraliseeruvad kiiresti ning sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt
Siinjuures tuleb arvestada, et puud kujutavad endast ainult üht mulda mõjutavat tegurit ja kuuse halba mõju mullale ei ole õige absolutiseerida. Kui lähedal asuvad lubjarikkad kivimid või on tegemist liikuva alusterohke põhjaveega, ei leetu muld ka kuuse mõjul. Kui mullavesi on hapnikurikas ja sisaldab rohkesti lupja ning kus aluskivim on vähe murenenud ja mineraalained raskesti kättesaadavad, mõjub mulla happesuse tõus ja leetumine hästi: mineraalained lähevad liikuvamasse ja taimede poolt kergemini omastatavasse vormi. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Lehisepuistute all on lumikate tüsedam ja veevarud kevadel suuremad, mis on eriti oluline kuivadel muldadel. Lehis annab ohtralt kergesti lagunevat, toitaineterikast varist, mistõttu lehisepuistutes kasvab arvukalt nitrofiilseid taimi. Kask on samuti mulda parandav puuliik. Kaselehed mineraliseeruvad kiiresti ning sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt
annaabi.ee 
