• Ristilained veepinnal (nt kivi vette viskamisel). LAINED VEEKOGUDES • Ookeanides ja meredes tekitavad laineid tuul, õhurõhu muutumine, looded, maavärinad, vulkaanilised protsessid jm. • Lainetusnähtusi suurtes veekogudes uurib hüdrodünaamika. • Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada mitut moodi: laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse või veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi. • Füüsikalised suurused: laine pikkus - vahemaa kahe laineharja vahel. • laine kõrgus - laineharja ja lainepõhja kõrguste vahe (see ei ole amplituud). • periood - ajavahemik, mille jooksul liigub lainehari edasi ühe lainepikkuse võrra. • laine kiirus = laine pikkus / periood MERELAINETE LIIGID • Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada mitut moodi: laine
säilitab oma kuju). · Ristilained veepinnal (nt kivi vette viskamisel). LAINED VEEKOGUDES · Ookeanides ja meredes tekitavad laineid tuul, õhurõhu muutumine, looded, maavärinad, vulkaanilised protsessid jm. · Lainetusnähtusi suurtes veekogudes uurib hüdrodünaamika. · Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada mitut moodi: laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse või veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi. · Füüsikalised suurused: laine pikkus - vahemaa kahe laineharja vahel. · laine kõrgus - laineharja ja lainepõhja kõrguste vahe (see ei ole amplituud). · periood - ajavahemik, mille jooksul liigub lainehari edasi ühe lainepikkuse võrra. · laine kiirus = laine pikkus / periood MERELAINETE LIIGID
tuul, õhurõhu muutumine, looded, maavärinad, vulkaanilised protsessid jm. Veepinnal esinevate lainete seadused on keerulisemad kui teistel laineliikidel. Lainetusnähtusi suurtes veekogudes uurib hüdrodünaamika. Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi. Merelainete liigid Pinnalained on tuule poolt tekitatud lained (nn. tuulelained), mis levivad vaba veepinna läheduses ja on suhteliselt lühikesed. Pinnalainete hulka kuuluvad ka säbarlained (ummiklained), mis esinevad pärast tuule vaibumist või väljaspool tuule mõjupiirkonda. Siselained tekivad erinevate tihedustega veemasside lahutuspinnal. Pikad lained haaravad kogu veemassi veekogu põhjani. loodelained tsunami
aga lahendada algtundmatud (näiteks staatilisel meetodil). Mõõtmiste ajal peab vastuvõtja fikseerima pidevalt vähemalt nelja satelliiti. Kui signaal katkeb, tuleb mõõtmisi korrata. Praktiliselt saab seda meetodit kasutada täiesti avatud maastikul (ka avamerel). Statsionaarse ja liikuvjaama vahekaugus võib ulatuda kuni 30 kilomeetrini. Pidevat kinemaatilist meetodit 8 kasutatakse liiklusvahendite liikumistrajektooride jälgimiseks, näiteks aeropildistamisel. Liikuv vastuvõtja registreerib asukoha teatud ajavahemike järel või välise ärrituse mõjul (näiteks aerofotokaamera katik). Kui mõõdistamine õnnestub, saadakse liiklusvahendi liikumistrajektoor mõne sentimeetri täpsusega. Kinemaatiline (Stop and Go) meetod Siin liikuv vastuvõtja registreerib nõutaval punktil andmeid mõnest sekundist mõne minutini. Vastuvõtja liikumisel punktilt punktile ei tohi satelliitide signaal katkeda
annaabi.ee 
