4. Valida vastav elektriajam ja ventilaator. Joonis 1.1 Arvutus skeemi ülesehitus Eesmärgiks on lehtede tõstmine ventilaatori abil ja suunata see läbi sujuva raadiuse, kus peaks rõhulangus tekkima. Arvutusskeemi ülesehitamiseks on vajalik leida sobilik elektrimootor ja tema võimsus P ja valida sobiva õhu tootlikkusega ventilaator. Hetkel olev telgventilaator jääb nõrgaks. Masinale tuleb leida maksimaalne õhukulu V õ ,õhukulu materjali transportimiseks, arvestades õhu liikumistakistusi ja nendest tekkivaid rõhukadusid. Ventilaatoris muundatakse ajami poolt võrgust tarbitav elektrienergia õhu või gaaside liikumisenergiaks (kineetiliseks energiaks) ning ümbruses hajuvaks soojuseks. Ventilaatori peamisteks tehnilisteks näitajateks on tootlikkus Q (m3/s) ja rõhk p (Pa). Õhu liikumiskiirus ja massikonsentratsioonitegur valitakse sõltuvalt materjalist, ehk siis tuleb leida materjali ja tema õhukulu suhe, seda tähistan µ . Ülesande
Nende liikumise ja töötamise võimalikkuse hindamine töötingimustes ja töökiiruse määramine. 37-Esitage masina normaalse liikumise tingimus? Masina normaalne liikumine on võimalik, kui on täidetud järgmine tingimus: Fh Fv t (haardejõud toetuspinnaga veojõud masinale mõjuv summaarne liikumistakistus) 38-Kumb on arvväärtuselt suurem veojõud käiguosal või veojõud konksul? Veojõud konksul 39-Millest tingitud liikumistakistusi arvestatakse summaarse takistuse arvutamisel plussi või miinusega? Kui masin liigub kaldpinnal. 40-Millist takistust ei arvestata aeglaselt (v 50 km/h) liikuvate masinate korral? 2 Õhutakistust 41-Kui suurt jõudu on minimaalselt vaja radiaalrehvidega masina liikumapanemiseks betoonkattega horisontaalsel pinnal? 15 kgf 1t kohta 42-Kui suur kaldetakistus tekib masina liikumisel 1% kaldega pinnal? ±10 kgf 1t kohta 43-Mida nimetatakse masina indeksiks?
võimalike töökiiruste määramine järgnevaks tootlikkuse arvutamiseks. 37-Esitage masina normaalse liikumise tingimus? Masinate normaalne liikumine on võimalik kui on täidetud järgmine tingimus: Fh Fv Ft , (1.6.1) milles; Fh käiguosa haardejõud toetuspinnaga; Fv veojõud käiguosal; Ft masinale mõjuv summaarne liikumistakistus 38-Kumb on arvväärtuselt suurem veojõud käiguosal või veojõud konksul? 39-Millest tingitud liikumistakistusi arvestatakse summaarse takistuse arvutamisel plussi või miinusega? 40-Millist takistust ei arvestata aeglaselt (v 50 km/h) liikuvate masinate korral 41-Kui suurt jõudu on minimaalselt vaja radiaalrehvidega masina liikumapanemiseks betoonkattega horisontaalsel pinnal? 42-Kui suur kaldetakistus tekib masina liikumisel 1% kaldega pinnal? Pikaajaliste kogemuste alusel võib tõdeda, et masina liikumisel 1 %-lise kaldega pinnal suureneb (või väheneb) tema liikumapanemiseks vajalik jõud 10
annaabi.ee 
