b) elundite funktsionaalse sarnasuse analoogia alusel 8. Algloomad kuuluvad riiki ALGLOOMAD-eesti keeles Protoza-lad keeles 9. Nimeta Protozoa hõimkonnad: * Hk. Kulendviburloomad Ph. Sarcomastigophora * Hk. Ripsloomad Ph. Ciliophora * Hk. Tippeosloomad Ph. Apicomplexa 10. Limaseened kuuluvad algloomade hulka on vale 11. Protozoa liikumisorganellideks on: kulendid e. pseudopoodid viburid ripsmed 12. Pulseeriv vakuool on algloomadel a) toitumisorganelliks ; b) eritusorganelliks -Õige c) nii toitumis- kui ka eritusorganelliks . 13. Ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks moodustavad algloomad paksukestalisi tsüste. 14. Alamhõimkond Viburprotistid jaotatakse kaheks klassiks: 1. SbPh. Mastigophora (Flagellata) Viburprotistid 2. SbPh. Sarcodina Kulendprotistid (Juurjalgsed) 15
b) elundite funktsionaalse sarnasuse analoogia alusel 8. Algloomad kuuluvad riiki ALGLOOMAD-eesti keeles Protoza-lad keeles 9. Nimeta Protozoa hõimkonnad: * Hk. Kulendviburloomad Ph. Sarcomastigophora * Hk. Ripsloomad Ph. Ciliophora * Hk. Tippeosloomad Ph. Apicomplexa 10. Limaseened kuuluvad algloomade hulka on vale 11. Protozoa liikumisorganellideks on: kulendid e. pseudopoodid viburid ripsmed 12. Pulseeriv vakuool on algloomadel a) toitumisorganelliks ; b) eritusorganelliks -Õige c) nii toitumis- kui ka eritusorganelliks . 13. Ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks moodustavad algloomad paksukestalisi tsüste. 14. Alamhõimkond Viburprotistid jaotatakse kaheks klassiks: 1. SbPh. Mastigophora (Flagellata) Viburprotistid 2. SbPh. Sarcodina Kulendprotistid (Juurjalgsed) 15
Biokiles kujunevad välja kooslused, kus koosluse elanikud konkureerivad üksteisega, aga võivad ka üksteist abistada või lagundada toksikante. Biokiles toimub ka geenide ülekanne bakterite vahel. Biokile on ohtlik inimesele kuna bakterid on kaitstud antikehade ja antibiootikumide eest. Põhjustavad kroonilisi haigusi. 55. Mis on piilid ja millest koosnevad? On valgulised karvakesed raku pinnal. Neid on nii liikuvatel kui ka liikumatutel bakteritel, seega pole nad liikumisorganellideks (erandiks on tüüp IV piilid, mille abil toimub piiltõmbumine). Piilid on peenemad, kui viburid ja neid on reeglina rohkem, kui vibureid, isegi kuni mitu tuhat raku kohta. Piilide pikkus on 0.3-12 µm. Tipus on adhesiinid nende kaudu toimub kinnitumine pinna retseptoritele. 56. Mis roll on endospooridel? Endospoorid on puhkevormid, mida teatud bakterid moodustavad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Reeglina tekib ühes rakus üks endospoor, mis
poolest, et tema rakus on klorofülli sisaldavad kromatofoorid. Toitub valguse käes nagu taim, pimeduses aga kui loomorganism (osmootselt või fagotsütoosi teel). Loomade elundite õõnsustes ja juhades parasiteerivad mitmesugused mitmeviburilised. Tuntumad nendest on "Maksalutikas" või sooles elav Trihomonas hominis või kusesuguteedes elav T. vaginalis (tekitab haigust trihhomonoosi). Hõimkond: Kulendprotistid Amoebina Üherakulised organismid, kellel puudub vibur ning liikumisorganellideks on ajutised väljasopistatavad moodustised ehk kulendid. Kulendprotistide tsütoplasma on jaotunud sisemiseks amorfsemaks endoplasmaks ja välimiseks tihedamaks ektoplasmaks. Kulendprotistid sigivad pooldumise teel ja suguliselt. Selts: Paljasamööbid Nuda Neil puudub tugevam kehakate. Mageveekogudes elab mudaamööb ja inimese organismis düsenteeria siseamööb. Ebasoodsate elutingimuste korral ning levimiseks
Lynn Margulise hüpotees eukarüootse raku tekkest endosümbioosi teel. Mitokondrite ja kloroplastide bakteriaalne päritolu, vastavad tõendid. Eluslooduse domeenid: eukarüoodid, arhed ja bakterid. Prokarüoote on bakterites ja arhedes. Prokarüoot rakul on rakumembraani peal rakukest, mille peal omakorda võib olla kapsel. Kapsel aitab kleepuda pinnale ja kaitseb patogene fagotsütoosi eest. Rakule kinnituvad piilid ja viburid (võib olla ka mitu), mis on liikumisorganellideks. Rakus on palju ribosoome. Prokarüootne rakk on lihtsama ehitusega, kui eukarüootne: puudub tuumamembraan. Piirkonda, kus paikneb DNA nim nukleoidiks. Arhed on üks elu kolmest domeenist, nad on eeltuumsed (prokarüoodid) o Neist hakati rääkima 1970ndatel, kui selgus, et mõned prokarüoodid eristuvad teistest o Evolutsioneerunud aeglaselt ja nad on suht sarnased oma esivanematele