Newtoni seadused. Konspekt 10. klassile Tarmo Vana VKG Veebruar 2012 Konspekti koostamisel on kasutatud Indrek Peili abistavat konspekti 10. klassile Füüsikalise looduskäsitluse alused. Newtoni I seadus (inertsiseadus) ja inerts Füüsika uurib kehade liikumist ja vastastikmõju. Erinevaid liikumisolekuid võib olla palju. Seejuures võib keha liikumisolek muutuda. Liikumisolek saab muutuda vastastikmõju toimel. Kehade vastastikmõju tagajärjeks ongi liikumisoleku muutumine. Liikumise muutumine võib olla nii liikumiskiiruse ja suuna kui ka keha kuju muutumine. Kui liikumise muutumise põhjuseks on kehade vaheline vastastikmõju, siis on arusaadav, et vastastikmõju puudumisel ei saa kehade liikumine muutuda. Vastastikmõju puudumisel ei saa muutuda liikumiskiirus ega liikumissuund.
Energia füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Seega on energia töö varu. Mõjugu ühtlaselt liikuvale kehale kiirusega ühest ajahetkest alates muutumatu jõud, mis kiirendab seda keha. Jõud teeb seejuures tööd: | | | Tulemuseks on tehtud töö, aga avaldis sisaldab liikumisolekuid iseloomustavaid suurusi. Tehtud töö on kahe suuruse (mida nimetamegi kineetiliseks energiaks) vahe. Kineetiline energia sõltub taustsüsteemi valikust ja on alati positiivne. 35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. Leiame raskusjõu töö vertikaalselt nivoolt 1 nivoole 2. Tööd tehakse ainult vertikaalsuunas: ( ) ( )
Sel juhul ei ole liikumisülesande otsene lahendamine võimalik ja tuleb pöörduda jäävusseaduste poole. Seejuures tuleb muidugi selgitada, kas nad vaadeldava ülesande korral on rakendatavad. Üheks oluliseks valdkonnaks, kus saame rakendada jäävusseadusi, on põrked. Põrgete korral me eeldame, et enne põrget on kehad üksteisest piisavalt kaugel ja me võime neid lugeda vabadeks. Seejärel liiguvad nad piirkonda, kus kehadevahelised jõud muutuvad oluliseks ja need muudavad kehade liikumisolekuid. Seda osa me nimetamegi põrkeks. Pärast põrget kehad 14 eemalduvad ja neid võib jälle lugeda vabadeks. Niisugusel juhul võime rakendada alg- ja lõppoleku jaoks impulsi ja energia jäävust, saades olulist teavet vaadeldava põrke kohta. Nii näiteks võime sellisel viisil analüüsida piljardikuulide põrget, sest kuulide otsesel kokkupuutel mõjuvaid jõudusid ei ole
annaabi.ee 
