õigesti küsida makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka üksikaatomite ja üksikmolekulide korral algtingimused ja liikumisseadused on teineteisest sõltumatud maailm on põhimõtteliselt tunnetatav. Selleks on vaja olendit, mida hakati nimetama Laplace'i deemoniks. Laplace'i deemon suudab koostada kõigi maailmas leiduvate kehade liikumise diferentsiaalvõrrandid ja need ka integreerida. Sellega oleksid maailma moodustavate kehade trajektoorid ja liikumisolekud määratud nii tulevikus kui minevikus mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Nähtus energia jäävuse seadus energia ei kao ega teki vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele Seadus kiirendus kiiruse muut ühes ajaühikus Suurus Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa 8. jaanuar 1642 Arcetri) Oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik.
oskame looduselt õigesti küsida *makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka üksikaatomite ja üksikmolekulide korral *algtingimused ja liikumisseadused on teineteisest sõltumatud *maailm on põhimõtteliselt tunnetatav. Selleks on vaja olendit, mida hakati nimetama Laplace'i deemoniks. Laplace'i deemon suudab koostada kõigi maailmas leiduvate kehade liikumise diferentsiaalvõrrandid ja need ka integreerida. Sellega oleksid maailma moodustavate kehade trajektoorid ja liikumisolekud määratud nii tulevikus kui minevikus. Nähtus: mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Seadus: energia jäävuse seadus energia ei kao ega teki vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele Suurus: kiirendus kiiruse muut ühes ajaühikus Termodünaamika ja molekulaarkineetlise teoori põhjustatud muutused maailmapildis *Klassikalises mehaanikas kirjeldatav maailm on pöörduvate protsessidega. Reaalsems maailmas
-Maailmas pole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud. -Loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida. -Makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka üksikaatomite ja molekulide korral. -Maailm on pmst tunnetatav, selleks on vaja olendit, mida nim LAPLACE´i deemoniks. See suudab koostada kõikide kehade liikumise diferentsiaalvõrrandid ja need ka integreerida. Nii on maailma moodustavate kehade trajektoorid ja liikumisolekud määratud minevikus ja olevikus. Nähtused:1)mehhaaniline liikumine-keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. 2)hõõrdumine- vastastikmõju, mis esineb kehade kokkupuutel. Suurused:1)impulss-keha massi ja kiiruse korrutis.2)jõud-iseloomustab vastastikmõju tugevust. Seadused:1)Energia jäävuse seadus-engeria ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele.2)Newtoni II s.-kahele mõjuv jõud on võrdne keha massi ja kiiruse korrutisega.
vaid inertsiaal taustsüsteemides. N. seadused ongi inertsiaalse taustsüst. kontrollimiseks. MASS on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse kehade inertsust, nim. massiks. Inertsi-mõõt ja gravitatsiooni välja allikas inertne mass on võrdne gravitats. massiga. [m]si = 1kg ( ainuke ühik, mida ei saa taastada). Mass sõl-tub ka kiirusest (A. Einstein) m = mo/Ö1-v2/c2 (c = 3*108 m/s valguse kiirus). JÕUD on ühe keha mõju teisele, mille tulemus. muutuvad kehade liikumisolekud või/ja nad deformeeruvad. Sni=1 Fi® = 0 v® Jõud on võrdeline ajaühikus toimuva liikumishulga muutusega. N. II seadus Def: punktmassi impulsi muutumise kiirus (tuletis aja järgi) on suuruselt ja suunalt võrdne punktmassile mõjuva jõuga. Jääva massi korral võrdub massi ja kiirenduse korrutis jõuga. a® = SFi®/m või F® = m*a® . §14.N. III seadus
vaid inertsiaal taustsüsteemides. N. seadused ongi inertsiaalse taustsüst. kontrollimiseks. MASS on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse kehade inertsust, nim. massiks. Inertsi-mõõt ja gravitatsiooni välja allikas inertne mass on võrdne gravitats. massiga. [m]si = 1kg ( ainuke ühik, mida ei saa taastada). Mass sõl-tub ka kiirusest (A. Einstein) m = m o/1-v2/c2 (c = 3*108 m/s valguse kiirus). JÕUD on ühe keha mõju teisele, mille tulemus. muutuvad kehade liikumisolekud või/ja nad deformeeruvad. ni=1 Fi = 0 v Jõud on võrdeline ajaühikus toimuva liikumishulga muutusega. §13. N. II seadus, vaba keha diagramm. Def: punktmassi impulsi muutumise kiirus (tuletis aja järgi) on suuruselt ja suunalt võrdne punktmassile mõjuva jõuga. Jääva massi korral võrdub massi ja kiirenduse korrutis jõuga. a = Fi/m või F = m*a . Vaba keha diagramm on meetod kehale mõjuvate jõudude väljaselgitamiseks. Kehade süsteemist
annaabi.ee 
