lihasel on oma mõtlemine ja identiteet. Niimoodi vaadeldes on põhimõtteliselt võimalik luua konstellatsioone oma liikumisest ehk lihtsamas tähenduses on see. liikumismustrite ümber programmeerimine. Kui selline tehnika on tõepoolest teaduse seisukohalt võimalik, võib selle teadlikul kasutusel olla tantsija jaoks murranguline tähtsus. Selle loogika kohaselt saab läbi keha visualiseerimise ja mõtlemise muuta päris reaalseid liikumismustreid, justkui ajule uusi trikke õpetades! Kui 21.sajandil oleme jõudnud teaduseni, kus suudetakse tüvirakkudest kasvatada identseid olendeid esialgsetele, peaks loogika alusel olema võimalik kohene ümberõpe teistmoodi mõtlema, kui senine harjumuspärasus ette näeb. Läbi enese isikliku kogemuse olen kogenud säärast visuaalse taju eksimist kohanud ka tantsutunnis liigeldes silmad kinni. Võttes ära nägemismeele tajub meie teadvus keha ruumis
7 teemapargi identiteeti säilitada ja areneda mööda kindlat sihti edasi. Walt Disney teemapargi missiooniks on näiteks lugude jutustamine. (Braverman 2000: 99-100) Braverman räägib ka sellest, kui oluline on klienti tundma õppida. Walt Disney teemapargi andmebaas on nii mahukas, et osatakse ennustada, kui palju külastajaid pöörab teatud kohas vasakule ja paremale. Selline teave on disaineritele oluline, kuna aitab luua liikumismustreid, mis võimaldavad mahutada hulga külastajaid minimaalse ebamugavuse tekitamisega. (Braverman 2000: 103) Trischler ja Zehrer (2012: 58) tõstatavad probleemi, et kasvav nõudlus elamusteenuste sektoris on kaasa toonud vajaduse arendusalase kompetentsi järele, mis tõhustaks elamusteenuste analüüsi- ja disainiprotsessi. Nad katsetasid Austraalias ühes Kuldse ranniku teemapargis mitmeastmelist kvalitatiivset meetodit teenusest saadava elamuse analüüsimiseks
• igal loenduril on selle konkreetses asukohas oma isiklik kalibreerimisfaktor (ei tohi ühte kalibreerimisfaktorit automaatselt rakendada kõikidele loenduritele); • vähese külastatavusega kohtades on kasulik vaatlusega samaaegselt teostada külastajate küsitlemist. Külastaja poolt valitud marsruudi tuvastamine küsitluste abil aitab paika panna liikumismustreid ning tuvastada loendurite mitmekordset läbimist. Seetõttu tuleks küsimusi hoolikalt kaaluda (Ross 2005); • tagamaks loendurite samadel alustel kalibreerimist, tuleks kasutada ühtset vaatluste standardit (Kajala et al. 2007). Kalibreerimise planeerimine: Kui suur on aja ja töö kulu robustse kalibreerimisfaktori tekitamiseks? Kui loendurite haldaja on määratlenud kalibreerimiseks vajaliku informatsiooni, tuleb koostada kalibreerimistööde