klassifitseerida. Avastatakse liikumise mõistes kolma põhivõimalust, mis moodustavad nn. "substantsiaalsed" liikumise liigid. Need on: 1. liikumine või muutumine kui üleminek mitteolevast olevaks, mida võib nimetada ka sünniks. 2. liikumine või muutumine kui üleminek olevast mitteolevaks, mis tähendab hävimist. 3. liikumine või muutumine ühest oleva vormist teiseks olevaks vormiks. Selles eristatakse omakord kolm liikumismoodust: a) kvantitatiivne muutumine kas kasvamise või kahanemise suunas. b) kvalitatiivne muutumine, milles täheldatakse ühe aine või elemendi muutumist teiseks. c) ruumiline muutumine, mis asendi või kohamuutusena on eelduseks muutuvusele üldse. Seoses viimasega omistab Aristoteles erilise tähelepanu ruumi ja aja probleemidele. Esimest määratleb ta kui objektiivselt olevat kohta, mille üks või teine asi enda alla võtab. See kehtib ka maailma kui terviku kohta. Aeg
TT granaadi- KP abi heitja TT granaadi- TT abi heitja TT abi joonis 3.1 48 AHELIK (alusrivistus; joonis 3.2) Seda liikumismoodust kasutatakse, kui on oht vastasega kontakti astuda või kontakt on saavutatud ning vastse paiknemise suund on teada. Ahelikku on raske juhtida, liikuvus on aeglane. Maksimaalne tuli on suunatud ette, vähesel määral tiibadele ja taha. joonis 3.2 Eelised: ●● pole nii haavatav, kui tulistatakse otse eest; ●● oma üksusel hea tulistada; ●● hea lagendikke ületada. Puudused: ●● juhtimine raskem, kui mõne teise liikumismooduse puhul;
(või sammuga); OFF – SNAPi väljalülitamine; A – kursori liikumise sammud X- ja Y-telgede suundades on erinevad; ÜLESANNE I Pinnatükk 256 (määrata samm rõhtsuunas, vaikimisi – senine väärtus) {arv} ↵ (määrata samm püstsuunas, esmakordsel küsimusel – võrdne rõhtsuunalisega, edaspidi – kasutatav väärtus) {arv} ↵ Sellist kursori liikumismoodust võiks kasutada näiteks tellisehituse joonestamisel – rõhtsuunaline samm – pool telliskivi pikkust (koos vuugiga 12.5 cm), püstsuunaline samm –telliskivi kõrgus (koos vuugiga 6.5 cm) S ↵ – valitakse kas standardne (kõrgem) või isomeetriline (madalam) eraldusteravus; S↵ – (valitakse standardne) Edasi küsitakse rõht- ja püstsuunalisi samme. I↵ {arv} ↵