antud aine mingid kolm faasi on tasakaalus. Sulamine- Üleminek tahkest faasist vedelasse. Molekulidevahelised ,,sidemed" muutuvad nõrgemaks. Muidu nad ainult võnguvad, aga nüüd saavad juba rohkem liikuda. Tahkumine- Üleminek vedelast faasist tahkesse. Molekulidevahelised ,,sidemed" tekivad/lähevad tugevamaks, energia vabaneb. Aurumine- Üleminek vedelast faasist gaasilisse. Molekulidevahelised ,,sidemed" kaovad, aga sidemete lõhkumiseks kulub energiat. Molekulide liikumisekiirus suureneb. Kondenseerumine ehk veeldumine- Üleminek gaasilisest faasist vedelasse. Molekulidevahelised sidemed tekivad, energia vabaneb. Sublimatsioon- Faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist gaasilisse. Selleks on vaja energiat. Molekulidevahelised jõud praktiliselt kaovad, energia neeldub. Härmatumine- Faasisiire, kus aine läheb gaasilisest faasist tahkesse. Molekulidevahelised tõmbejõud kasvavad palju, energia vabaneb.
Meetodi eelisteks on reguleerimise lihtsus, kasutatavate seadmete väikesed gabariidid ja vähene maksumus. Puuduseks on reguleerimisel tekkiv võimsuse kadu, kuna vedelik, mis vooluhulga reguleerimisel jääb pumba poolt antavast üle, suunatakse kasulikku töödtegemata tagasi paaki. 20. Millest on sõltuvad hüdrosilindrist saadava jõu ja liikumiskiiruse suurus? Hüdrosilindrilt saadava jõu ja liikumisekiirus sõltub silindri ristlõikepindalast( A ) Kiirus( V) = q/A ja Jõud( F) = pA 21. Suruõhu süsteemi komponendid ja nende ülesanded. Eelfilter- õhu puhastamine tolmust, mustusest ja niiskusest. Kompressor- õhu kokkusurumine, millega kaasneb õli, õli põlemisjääkide ja kulumisel tekkivate osakeste sattumine õhku. Jahuti- kukkusurumisel kuumenenud õhu jahutamine koos vee eraldamisega. Filter või separaator- õhu puhastamine tahketest (ja õli-) osakestest.
tôukejôuga samasuunaline ja viib molekulid uuesti endisele tasakaalulisele kaugusele. Kauguse kasvades 4 môlemad jôud vähenevad, kuid tôukejôud väheneb jälle kiiremini. Seepärast on resultantjôud tômbejôuga samasuunaline. Molekulide soojusliikumiseks nim. nende korrapäratut liikumist kehas, mis on seotud keha temperatuuriga. Molekulide liikumisekiirus määrab ära keha temperatuuri, s.t. temperatuur on molekulide korrapäratu liikumise keskmise kineetilise energia môôduks. E = 3/2 k.T k=1,38 . 10-23J/K T= t + 273 (K) temp. Pascali seadus: anumas olevatele vedelikele vôi gaasidele avaldatav rôhk antakse edasi ilma muutuseta igas suunas. Gaasi rôhk on tingitud molekulide pôrgetest vastu esemeid. Rôhk moodustub suure hulga molekulide pôrgetel môjuva jôu keskmise väärtusena pinnaühikule. p = 1/3 n · m0
annaabi.ee 
