.................................... 16 1.8 Järeldusalgoritmi lihtsustatud erikujud ........................ 16 1.9 Takagi-Sugeno süsteemid ....................................... 22 1.10 Hägusate süsteemide läbipaistvus ....................... 24 1.11 Interpolatsioon hägusates süsteemides .................. 26 1.11.1 Häguärastamine ........................................... 27 1.11.2 Liikmesfunktsioonide tüübi roll......................... 28 1.11.3 Järeldusalgoritmi parameetrid .......................... 29 1.11.4 Interpolatsioon mitmemõõtmelises ruumis ........... 31 1.12 Esimest järku TS süsteemide läbipaistvus ............. 32 1.13 Hägusate süsteemide konstrueerimine.................. 33 Kasutatud kirjandus ................................................... 36
Kolmogorovi teoreem- Modelleerimine tehisnärvivõrkudega- 12. Klassikaline hulgateooria ja hägus hulgateooria- Hägus hulgateooria: On klassikalise hulgateooria üldistus. 1965-Lofti Zadeh ->matemaatiline baas lingvistiliste teadmiste esitamiseks ja manipuleerimiseks (hägusate hulkade teooria, hägusloogika, ligikaudne arutlus) Hägusate hulkade omadused: Tehted hägusate hulkadega: Hägus tükeldus: Hägusad süsteemid: Liikmesfunktsioonid- Liikmesfunktsioonide kuju järgi võib neid jagada kahte kategooriasse a) Tükati lineaarsed liikmesfunktsioonid (kolmnurksed, trapetsikujulised) b) Siledad liikmesfunktsioonid (splainipõhised liikmesfunktsioonid) Veel on võimalik rühmitada liikmesfunktsioone selle järgi, kas nende tuum koosneb ühestainsast või rohkemast punktist. a) hägusad numbrid (kolmnurkne liikmesfunktsioon, 3-parameetriline splainipõhine liikmesfunktsioon – s.o. b = c avaldises (11))
ongi enamasti hägusad numbrid või intervallid. Tehted hägusate hulkadega: 1. Kahe hägusa hulga ühisosa. 2. Kahe hägusa hulga ühend. 3. Täiend. Erinevalt klassikalisest hulgateooriast pole need tehted üheselt määratud, kuna liikmesfunktsioon võib omada suvalist väärtust vahemikus [0, 1]. Võivad olla defineeritud mitmeti, hägususe hulgad on paindlikud. Hägus tükeldus: Vastav hägus tükeldus loob muutuja kvalitatiivse kirjelduse lingvistiliste märgendite näol ja seob sellega liikmesfunktsioonide vahendusel muutuja numbrilised väärtused ( nt ülesanne nõuab lisaks noortele inimestele ka vanade ja keskealiste inimeste hulkade määratlemist) . Tavaliselt on soovitatav, et iga x-i väärtus omaks kuuluvust vähemalt ühes hägusas hulgas. Teised tükelduse omadused on empiirilisemalt määratletud. Reeglina on soovitatav, et hägusad hulgad, mis tükelduse moodustavad on kumerad, normaalsed, “piisavalt” eristuvad ja et nende arv on suhteliselt väike.