· Kaheparteiline süsteem - võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei ja reformimeelne Liberaalne Partei · Okupatsioon - on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine · Annektsioon - võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge · Dominioon - autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus · Isolatsionism - välispoliitika suund, mis näeb ette hoidumist läbikäimisest teiste maadega või hoidumist sekkumast rahvusvahelistesse küsimustesse · Westministri statuut - reguleeris suhteid Inglismaa ja tema dominioonide vahel. Dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks. Ei vajanud enam Londoni heakskiitu
Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik Liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Tänu seadusele millega loodeti vähendada alkoholi tarbimist , hakkasid tegutsema kuritegelikud rühmitused. ning isegi rühmitusteühendused- neid hakatigi nimetama maffiaks. Propaganda- Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Demokraatlik ühiskond- Sõna demoraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest nagu Demos - rahvas, Kratos-võim. Seega on tegu rahvavõimuga. Enne esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike Eu -s tunduvalt vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadus...
ii) nende avalik näitamine on keelatud ning iii) kehtib müügikohtade litsentsimise süsteem nende müügiks 18-aastastele ja vanematele klientidele liikmesriigi teatavates kohtades ning et see litsentsimissüsteem ei mõjuta mingil määral sündsusetust või kõlvatust käsitlevat materiaalõigust selles liikmesriigis; või b) tuleb nende kaupade tootmine või turustamine impordiliikmesriigis täielikult keelata? VASTUS: tuleb seepärast kinnitada, et liikmeriik ei või tugineda kõlblusega seotud põhjendusele asutamislepingu artikli 36 tähenduses, et keelata teatavate kaupade import põhjendusega, et need on sündsusetud või kõlvatud, kui samu kaupu võib tema territooriumil vabalt toota ja turustada ja kui ainsaks piiranguks on nende posti teel saatmise täielik keeld, nende avalikkusele näitamise piirang ning teatavates piirkondades kehtiv müügikohtade litsentsimise süsteem nende kaupade müügiks 18-aastastele ja vanematele klientidele.
11. MAI 1992 Kaubandus- ja majanduskoostöö leping (Trade and Economic Cooperation Agreement) JUULI 1994 Vabakaubandusleping (Free Trade Agreement) Jõustus 1. Jaanuar 1995 NOV. 1994 Eestist sai Lääne-Euroopa Liidu (WEU) assotsieerunud liige 12. JUUNI 1995 Euroopa Leping e assotsiatsioonileping (Europe Agreement või Association Agreement) Riigikogu ratifitseeris 1. august 1995; Europarlament ratifitseeris 15. november 1995; Viimane liikmeriik ratifitseeris 19. november 1997 JÕUSTUS: 1. veebruar 1998 28. NOVEMBER 1995 Eesti Vabariigi Valitsuse avaldus Euroopa Liiduga liitumiseks. Sellest sai alguse liitumisprotsess. EL lepingu artikkel 0 Liidu liikmeks astumise avalduse võib esitadaiga Euroopa riik. Ta esitab avalduse nõukogule (Euroopa Ülemkogule), kes teeb oma otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist komisjoniga ja nõusoleku saamist
annaabi.ee 
