Tavapakett Laevale tulevad vastu giid ja lahtine veoauto, millega tehakse ringsõit saare nelja külla ning lõunatippu, kus asub majakas. Külastatakse muuseumi ja kirikut ning legendaarse meresõitja Kihnu Jõnnu hauda surnuaial. Mereäärses vabaõhusöögikohas süüakse kalalõunat ning pealelõunal jääb aega keskuses ringivaatamiseks Hind sisaldab giiditeenuse, autoringsõidu, muuseumi- ja kirikupääsme ning kalalõuna. Üle 30-liikmelistele gruppidele tasuta grupijuhi koht ja üle 40-liikmelistele gruppidele tasuta folkloorikontsert. Hind grupile alates 20 inimesest 250kr täiskasvanu ja 160kr laps (6-16). Võõrkeelse giidi tellimisel hind grupile 270kr täiskasvanu ja 175kr laps (6-16). Kui grupi suurus alla 20 inimese, hind suureneb vastavalt inimeste arvu vähenemisele. Pakette on olemas veel teisigi. 9. Pildid 10. 11. 12.
keda nimetati riigivanemaks. Igapäevaelu juhtis EV valitsus, 7-10ministrit. Eesti jaotati 11maakonnaks. Kohaliku elu korraldasid maa-,linna- ja vallavalitsused. Siseriikliku elu korraldamine 1920.aastal Riigikogu esimestes koosseisudes olid ülekaalus vasakpoolsed ja vasktsentristlikud erakonnad. 1920 riigikokku pääses 10erakonnaesindajat ning 1923 14 esindajat, 1919 1939 oli 21 valitsust, keskmise elueaga alla 9kuu. 1925 a lubati kõigile Eesti piirides elanud rohkem kui 3000 liikmelistele vähemusrahvustele kultuurautonoomia. Idee pärines Kesk-Euroopa sotsiaaldemokraatidelt. Kultuurautonoomiaga said Eestis elanud venelased, sakslased, rootslased ja juudid võimaluse kutsuda rahvuskultuurilistes ning hoolekande huvides ellu oma autonoomseid asutusi, asutada riigi toel seltse, koole jmt. Seda õigust kasutasid sakslased ja juudid, kes elasid hajusalt. Üks olulisem siseriiklik ettevõtmine iseseisvuse algusaegadel oli 1919a alustatud maareform
hukkamised, EKP-s hiljem ca 300 liiget, kellest pooled istusid vangis) vähenes kommunistide toetus elanike seas, taaselustati Kaitseliit - kodanike vabatahtlik relvaorganisatsioon (40 000 liiget) erakonnad unustasid mõneks ajaks omavahelised lahkhelid ning moodustasid "seinast seina" valitsuse (valitsus, kus olid esindatud kõik Riigikogusse kuuluvad erakonnad) · Kultuurautonoomia kehtestamine 1925.aastal - kõikidele enam kui 3000-liikmelistele vähemusrahvustele anti õigus edendada oma rahvuskultuuri, luua selleks seltse, organisatsioone ja koole. Seda õigust kasutasid sakslased ja juudid. [http://www.ag.tartu.ee/oppematerjalid/Sisepoliitika.pdf] 2.2 Välispoliitiline areng Eesti välispoliitika esimeseks eesmärgiks oli saavutada riigi tunnustamine teiste Euroopa riikide poolt. 1918. aasta suvel tunnustasidki Eesti iseseisvust (de facto) Suurbritannia,
annaabi.ee 
