eraldumisest Nõukogude Liidust. Sündmused leidsid küll aset Eestis, kuid lugu ise on palju. 7.detsembril võttis ENSV Ülemnõukogu vastu konstutsiooni paranduse,mis tunnistas riigikeeleks eesti keele. 24.detsembril 1989 toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demontstratsioon,kus inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni moodustades niinimetatult Balti keti. Soov üritusel osaleda oli nii suur, et paljud inimesed jäid liiklusummikutesse ega jõudnutki kohale. 20.augustil 1991 kell 23.03 võttis ENSV Ülinõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Järgmisel päeval püüdsid Vene dessantväelased hõivata Tallinna teletorni. 1994 viidi Vene sõjavägi Eestist välja.
Kõige elegantsem ja säravam kuju oli muidugi E. Tõnurist, kes tegi väga palju Eesti põllumajanduse jaoks, oskas seista põllumeeste eest ka Moskvas. 1989. aasta 23. augustil läks vanaema koos tütarde Anne ja Kerstiniga balti ketti oma vabadustahte demonstreerimiseks.Nende asutuse töötajad seisid ketis Rapla rajoonis. Oli väga võimas tunne.J loodeti väga,et võibolla saame ükskord iseseisvaks riigiks saada. Kõigi soov üritusel osaleda oli nii suur,et paljud inimesed jäid liiklusummikutesse ja ei jõudnudki kohale. Õhtul umbes kella seitsme paiku hakkas Eesti ja Läti piiril liikuma nii Tallinna kui Vilniuse poole märgusõna ,, Vabadus". Kokku osales üritusel umbes kaks miljonit inimest, ning inimrivi kogupikkus oli ligikaudu 620 kilomeetrit. ,,Oli väga meeliülendav tunne, ka ise seal kohal olla",meenutas vanaema. Kokku töötas vanaema 52 aastat mitmetes põllumajandus- ja ehitusettevõtetes sekretärina, raamatupidajana ja kantseleijuhatajana
Trivimi Velliste nõudis oma kõnes esmakordselt avalikult Eestile iseseisvuse taastamist. 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demonstratsioon, kus inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni, moodustades niinimetatud Balti keti. Soov üritusel osaleda oli nii suur, et paljud inimesed jäid liiklusummikutesse ega jõudnudki kohale. Õhtul kell 19.00 hakkas Eesti ja Läti piiril liikuma nii Tallinna kui Vilniuse poole märgusõna "Vabadus" ning kõlas kolmekeelne, spetsiaalselt selleks ürituseks seatud laul, mis mõjus kui kolme Balti rahva ühishümn: "Ärgake, Baltimaad!". Kokku osales üritusel umbes kaks miljonit inimest ning inimrivi kogupikkus oli ligikaudu 620 kilomeetrit. 3.OTSUSTAVAD AASTAD 1989. aasta alguseks oli Pika Hermanni torni otsas lehviv punane, merelainetega ENSV