liiklussurmade arv. Olime aastaid Euroopas üheks rohkeimate hukkunutega riigiks. Õnneks on viimastel aastatel hukkunute arv oluliselt vähenenud. Euroopas on see arv väiksemaks läinud umbes 25 %, Eestis aga lausa ligikaudu 33 %. Liiklussurmade vähenemises olime me Euroopas koguni auväärsel teisel kohal. Oluline liiklussurmade vähenemine ja liikluspildi paranemine viimastel aastatel on tingitud kindlasti inimeste rohkemast teavitamisest ja ka karmistunud karistustest. Mina arvan, et liiklusrikkumiste arv on vähenenud just seetõttu, et inimesed ei taha saada trahvi ning nende alalhoidlikus on tingitud eelkõige soovist mitte vahele jääda. Hoolimata sellest, et reeglite täitmine ja järgimine peaks olema iseenesest mõistetav ja loomulik, on sellised võtted teinud liikluspildi Eestis ja Euroopas üldisemalt paremaks. Rikkumisi on jäänud vähemaks ning liikluses sureb aina vähem inimesi. Liiklemine on inimestele tehtud aina mugavamaks ja
öelnud, et iga ühiskond kujutab endast inimkooslust, mille stabiliseerimiseks ja arendamiseks on vaja korda ja normaalseid elutingimusi. Ühiskonda korrastav ja juhtiv võim peab seda ühiskonda kontrollima. Eesti Vabariigis teostab liiklusjärelvalvet politsei, mis tuleneb vastavalt liiklusteadusest. Politseile on pandud ülesandeks kontrollida ja järgida, et ühiskonnas oleks tagatud normide reaalne toime. Politsei saab kasutada oma võimu tegevust normide realiseerimisel ning ta tegeleb liiklusrikkumiste korral rikkujatele karistuse kohaldamisega ja õiglase karistuse määramisega. Enamasti tekib liikluses kontakt politseiga liiklejatel tänu kiiruse ületamisele. Ise olen juhilubade omanik alates 1996 aastast. Mäletamist mööda olen selle aja jooksul politseiga kokku puutunud kolmel korral. Kõigil nendel kordadel on peatumise põhjuseks olnud kiiruseületamine. Kuigi need rikkumised toimusid mitmed aastaid tagasi, siis huvitav
nõustamist, eesmärgiga mõjutada teda oma liikluskäitumist ohutumaks muutma. Liiklusreeglite rikkumiste punktisüsteem edaspidi veapunktisüsteem (VPS) on sõidukijuhtide integreeritud liiklusreeglite rikkumiste arvestus- ja hoiatussüsteem. 6 2. Veapunktisüsteemi olemus ja ülesehitus Veapunktisüsteemi peamine eesmärk on distsiplineerida sõidukijuhte liiklusrikkumiste arvestussüsteemi kaudu koos proaktiivsete meetmete ehk rehabiliteerimistegevusega. Eestis tuleks kasutusele võtta progresseeruv veapunktisüsteem. See tähendab, et iga fikseeritud rikkumise eest saab juht veapunkte, mis summeeritakse. Veapunkte saab vähendada osaledes rikkumise iseloomust tulenevas psühholoogilises rehabilitatsioonitegevuses (vt. lähemalt peatükk 3). Veapunkte määratakse ka juhtimisõigusteta isikule. Isik, kellele on määratud veapunkte
AS Balti Telekom juhatuse liige A ei tulnud toime sõiduauto Audi A8 juhtimisega, AS-le Balti Telekom liisitud SEB Liisingu AS-le kuuluv sõiduk paiskus teelt välja teetammist alla põllule ja rullus üle katuse. A oli joobes (alkoholisisaldus tema veres oli ligi 3 mg/g kohta). A-d on varemgi KarS § 424 järgi karistatud. Sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes on teda karistatud korduvalt ka väärteomenetluses. Lisaks sellele on A-l mitu kehtivat väärteokaristust muude liiklusrikkumiste eest. Praegusel juhul etteheidetava teo pani A toime ajal, mil juhtimisõigus oli talt ära võetud ja ta oli katseajal sõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kas kaasuses märgitud asjaoludel on sõiduauto arestimine võimalik? Auto ei kuulu süüdistatavale, vaid kuulub liisingufirmale! Millisel alusel konfiskeeriti auto? Konfiskeeritakse toimepanijalt. Võib konfiskeerida varalist õigust Liisingulepingust tuleneva kasutuseelist.
annaabi.ee 
