Peatuda ei tohi: 14. Ristuva sõidutee äärele lähemal kui 5m, kuid mitte kohakuti ristuva kõnniteega. 15. Ristmikul, välja arvatud parkimiseks lubatud kohad. Erandina tohib kolmeharulisel ristmikul peatuda ja parkida ristmikku otse läbival teel umbharu vastasküljel, kui selle tee suunavööndeid keelab ületada liikluskorraldusvahend. NB! Ringristmikul kehtivad samad reeglid ka seal ei tohi peatuda, kui seal just pole parkimist lubavaid liikluskorraldusvahendeid! PEATUMINE JA PARKIMNE Parkimine on keelatud: 1. Kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba ning kohtades, kus ei tohi peatuda. 2. Raudteeülesõidukohale lähemal kui 50m. 3. Teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval 4. Väljaspool asulat eesõigusmärgiga "Peatee" tähistatud sõiduteel 5. Aeglustus- ja kiirendusrajal 6. Kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või sealt välja.
peatatud sõiduki vahe oleks alla 3m. · D-kategooria ühissõiduki peatuskoha teelaiendil või ühissõiduki teekatte märgisel 15m bussi või trollipeatust. · Lähemal kui 15m enne trammipeatuse liiklusmärki · Kohas kus sõiduk varjaks fooritulesid või liiklusmärke teiste liiklejate eest. · Sõiduteel piiratud nähtavusega kohas · Haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata. · Eraldusribal või selle katkestuskohal, kus ei ole muid liikluskorraldusvahendeid. · Ristmikul v.a selleks lubatud kohal. · Kauba laadimiseks aeglustus ja kiirendusrajal Jalakäija liiklusreeglid Jalakäija peab liikuma ettenähtud teel või tee osal. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda ka jalgrattateel. Teel kus sõidukitele kehtestatud kiirus on suurem kui 20km/h peab jalakäija liikuma kõnniteel. Kahesuunalisel eraldusribata, asulavälisel teel peab jalakäija liikuma vasakul. Juhi üldkohustused
2.7 Vedaja kohustused Vedaja peab: 1) korraldama veo nii, et võimalikult vähe takistatakse ja ohustatakse teisi liiklejaid; 2) vältima vedu tipptundidel ja muul ajal, kui see on tee- ja ilmastikuolude ning liiklussageduse tõttu ohtlik või põhjustab teistele teel olulisi liiklustakistusi; 3) võimalusel vältima läbisõitu asulatest, samuti nende tiheda liiklusega tänavatest, liiklussõlmedest ja ristmikest; 4) arvestama tee ääres ja tee kohal olevaid rajatisi: liikluskorraldusvahendeid, elektri- ja sideliine, elektrisõidukite kontaktliine jms. Vajadusel kokku leppima rajatise omanikuga (valdajaga) vedu takistavate rajatise osade ajutiseks tõstmiseks või eemaldamiseks; 5) rangelt järgima määratud veoteed. Kui ilmnevad asjaolud, mis nõuavad veotee muutmist, taotlema muudetud veotee puhuks uue loa. 3. Liiklusohutuse kindlustamine veol 3.1 Eriveose saatmine Olenevalt suurveose mõõtmetest peab veol kasutama saateautosid ja reguleerijad.
eraldatud sõiduteed. Jalgrattatee ja kergliiklustee ei ole sõidutee 75.Maantee põhiparameetrid · plaanikõveriku raadius, · nähtavuskaugused, · püstkõverike raadiused, · pikikalle, · viraazikalle. 76. Plaanikõverik-teetrassi plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassiosa 77. Püstkõverik- teetrassai pikiprofiili sirglõike ühendav kõverjooneline osa. 78. Nähtavuskaugus-kaugus, mille ilatuses sõidukijuht näeb teed, teisi liiklejaid ja liikluskorraldusvahendeid 79. Pikikalle-projektjoone kõrvalekalle horisontaalist pikisuunas 80. Viraaz- sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle 5 81. Ristprofiil-ristlõike graafiline kujutis koos kõrgusmärkidega 82. Eelkõverik-muutuva raadiusega kõver, mis tagab sujuva ülemineku trassi sirgetelt osadelt ringikõverana kujundatud kõverikuosale. 83
tarbetu sekkumise eest. Enamasti rakendatakse eesmärgi saavutamiseks sobivaid abinõusid. Juhtumeid, kus eesmärkide saavutamiseks kasutatakse sobimatuid vahendeid, tuleb ette suhteliselt harva. Näide Kui haldusele on pandud ülesanne vähendada liiklusõnnetuste arvu, võib selle eesmärgi saavutamiseks suurendada järelevalvet teostavate politseinike arvu, tõhustada töö koordineerimist, paigaldada liikluskorraldusvahendeid, teha selgitustööd meedia vahendusel jne. Ebasobiva meetmena võib käsitada näiteks prefektuuri hoone ülevärvimist või maanteesõidu piirkiiruse kaotamist. Abinõu vajalikkus Halduse tegevus on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik isikut vähem koormavat, ent vähemalt sama mõjuvat abinõu rakendades saavutada. Haldus peab alati arvestama riigi rahaliste võimalustega: abinõu võib küll olla väga tõhus, kuid riigi rahakotile võib selle rakendamine
sõidukitele. §10. Vedaja kohustused Vedaja peab: 1) korraldama veo nii, et võimalikult vähe takistatakse ja ohustatakse teisi liiklejaid; 2) vältima vedu tipptundidel ja muul ajal, kui see on tee- ja ilmastikuolude ning liiklussageduse tõttu ohtlik või põhjustab teistele teel olulisi liiklustakistusi; 3) võimalusel vältima läbisõitu asulatest, samuti nende tiheda liiklusega tänavatest, liiklussõlmedest ja ristmikest; 4) arvestama tee ääres ja tee kohal olevaid rajatisi: liikluskorraldusvahendeid, elektri- ja sideliine, elektrisõidukite kontaktliine jms. Vajadusel kokku leppima rajatise omanikuga (valdajaga) vedu takistavate rajatise osade ajutiseks tõstmiseks või eemaldamiseks; 5) rangelt järgima määratud veoteed. Kui ilmnevad asjaolud, mis nõuavad veotee muutmist, taotlema muudetud veotee puhuks uue loa. §11. Kulutuste hüvitamine (1) Teehoiukulutuste kompenseerimiseks ja veoga seotud lisaabinõude rakendamise eest võtab tee
76. Nimeta maantee põhiparameetrid, mis sõltuvad projektkiirusest (5) Plaanikõveriku raadius; nähtavuskaugused; püstkõverike raadiused; pikikalle; viraazikalle; 77. Mis on plaanikõverik Teetrassi plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassiosa. 78. Mis on püstkõverik Teetrassi pikiprofiili sirglõike ühendav kõverjooneline osa. 79. Mis on nähtavuskaugus Kaugus, mille ulatuses sõidukijuht näeb teed, teisi liiklejaid ja liikluskorraldusvahendeid. 80. Mis on pikikalle Projektjoone kõrvalekalle horisontaalist pikisuunas. 81. Mis on viraaz Sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle. 82. Mis on ristprofiil Ristlõike graafiline kujutis koos kõrgusmärkidega. 83. Mis on eelkõverik Muutuva raadiusega kõver, mis tagab sujuva ülemineku trassi sirgetelt osadelt ringikõverana kujundatud kõverikuosale. 84. Mis on kõverik
annaabi.ee 
