(vastavalt 41% meestest ja 50% pidas seda väga oluliseks) ja helkurite ulatuslikuma kasutamise esiletoomises (vastavalt 62% meestest ja 71% naistest pidasid seda väga oluliseks). Veidi väiksemad erinevused ilmnesid väga olulisena märgitud variandi puhul järgmiste küsimuste osas – jalgrattateede eraldamine sõiduteest (vastavalt 74% meestest ja 77% naistest), jalakäijate ülekäiguradade parem nähtavus (vastavalt 76% meestest ja 81% naistest) ning laste liiklusalase teadlikkuse rõhutamises (vastavalt 82% meestest ja 87% naistest). Ülejäänud küsimust osas jäid meeste ja naiste erinevused väiksemateks. Vastajate vahel ilmnesid ka erinevused maa ja linna vahel. Nii rõhutasid maal elavad vastajad enam helkurite ulatuslikumat kasutamist (vastavalt 74,9% maal ja 64,9% linnas elavatest vastajatest). Järgmisi aspekte rõhutavad aga linnaelanikud enam – kontrolli tõhustamine ja karistuste lisamine (vastavalt 48,2% linnast ja 41,5% maalt
juhtimisõiguse peatamise. Veapunktisüsteemist tulenevalt arvestatakse 6 punkti raskema rikkumise järgi. 2.1. Veapunktide määramine ja kehtivusaeg Veapunkte määratakse mootorsõiduki , maastikusõiduki ja trammijuhile (edaspidi juht), kelle alaline elukoht on Eestis ja kellele on juhtimisõigus antud Eestis. 2011.aastal kehtima hakkava Liiklusseaduse 15. peatükis VASTUTUS on loetelu karistustest, mis määratakse juhtidele vastavalt liiklusalase väärteo iseloomust. Kõiki neid loetletud väärtegusid ei ole võimalik ega mõttekas kaasata veapunktisüsteemi. Veapunktisüsteemis tuleb arvestada nende liiklusalaste rikkumistega, mis väljenduvad juhi riskikäitumist ja juhtimist alkoholi ja/või psühhotroopsete ainete mõju all. Samuti on oluline liigitada rikkumised vastavalt nende iseloomu järgi. Liiklusreeglite rikkumised on jaotatud kolme liiki kerged, keskmised ja rasked. Iga liiki
Pidada kinni dokumente ja asju seaduses ettenähtud juhtudel ja korras 10. Kasutada sõiduki sundpeatamiseks tulirelva ja erivahendit seaduses ettenähtud juhtudel ja korras 11. Paigutada sõidukeid ümber seaduses ettenähtud juhtudel ja korras Liiklusjärelvalvet võib teostada: 1. Avalikult, politseivärvides alarmsõidukiga 2. Varjatult, eritunnusteta sõidukiga 3. Teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga 4. Kombineeritult, kasutades punktides 1...3 nimetatud vahendeid 5. Liiklusalase politseioperatsiooniga TERMINID · Kõnnitee all mõistetakse jalakäija liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette teed, mis võib olla tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega. · Kõrvalepöörde all mõistetakse pööret paremale või vasakule. · Liikleja all mõistetakse isikut, kes osaleb liikluses jalakäija, sõitja või juhina.
annaabi.ee 
