2) toit. - millist maapinna ressurssi on kasutatud toidu saamiseks, - kui suur on selle maapinna produktiivsuse näitaja - millisel määral kasutatakse kodumaiseid toiduaineid; 3) vesi. võetakse arvesse nii üksikisiku käitumisharjumusi kui ka piirkondlikke tööstuse iseärasusi 4) elektrienergia. Määrav on elektri tootmise viis. 5) soojusenergia. sooja tootmise viis, kogus 6) transport. ühistranspordi ja sõiduautode kasutamise vahekord igapäevases liiklemises. kaupade transpordi viisja vahemaad; 7) muu tarbimine. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt 2 gha/in a. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga ca 7 gha/in a. See tähendab, et kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meil kolme-nelja maakera vaja. Keskmine maailmas inimese kohta on 1,8 gha/in a. Eestlaste ökoloogiline jalajälg on Maailma Looduse Fondi (WWF) raporti ,,Elav planeet 2008" kohaselt 9. koha vääriline.
(Juust, Kase 2011: 138). Üldiselt peetakse turismi regioonis oluliseks, eriti töökohtade loojana. Regioonis on palju noori, elustandard üsna madal ja töökohad hinnas. Välisinvestorid ning kohalikud valitsused arendavad taristut, et meelitada piirkonda rohkem välisturiste. Investeeritakse teedesse, lennujaamadesse ning majutusvõimaluste arendamisse suurtes linnades ja rannakuurortides. Enamik turiste saabub regiooni lennukiga, kuid kohapealses liiklemises domineerib maanteetransport, välja arvatud Araabia poolsaarel, kus autoliiklus on suurte vahemaade ning keerulise maastiku tõttu raskendatud. Raudteed on üsna halvas seisus. (Ibid.). Regioonil on palju potentsiaalset turismiressurssi, et olla edukas sihtkoht, kuid samuti palju probleeme, mis takistavad turismi arendamist. Lähis-Idal on väärtuslik kultuuripärand, sealt on pärit mitu maailma suurt religiooni judaism, kristlus ja islam.
määratakse kindlaks teatud käitumisvariant kõigi inimeste jaoks, kes satuvad neis reeglites ettenähtud olukordadesse. Üldist reeglit võib ühiskonnas nimetada ka normiks. On palju inimestevahelisi suhteid, mida reguleerivad tavanormid. Näiteks on Eestis tavaks võimaluse korral lõunatada kõige rikkalikumalt. Kui aga keegi armastab külluslikku õhtusööki, siis pole ka selles midagi taunitavat. Samuti on kombeks, et tuttavad vastastikku tervitavad. Ka liiklemises ootab inspektori poolt peatatud sõiduki juht, et liikluspolitseinik esitleks ennast. Need tavad ei kuulu piltlikult öeldes mitte ainult üksikutele indiviididele. Tavanormidest kinnipidamist ootab ühiskond tervikuna. Toodud näited räägivad inimestevaheliste suhete tegelikust korrastamisest sotsiaalse reguleerimise süsteemis üldiste ja üldkohustuslike reeglite poolt. Piltlikult öeldes koosneb elu ühiskonnas mitmetest sotsiaalsetest
annaabi.ee 
