Kuid siiski lükkas Prantsusmaa selle avalduse kahel korral tagasi, alles Prantsusmaa presidendi vahetumisel 1973 aastal liitus Suurbritannia Euroopa Ühendusega. Samal aastal liitusid EÜ'ga veel Taani ja Iirimaa. 1981 aastal liitus ühendusega Kreeka, Hispaaniast ning Portugalist said ühenduse liikmed 1986 aastal2. Kui loodud ühtne turg oli hoo sisse saanud, astusid kaksteist liikmesriigi järgmise sammu, hakati käsitlema majandus- ja rahaliidu loomist. Selle lõpptulemusena kirjutasid liikemsriigid 1992 aastal Hollandis Maastrichtis alla Euroopa Liidu lepingule. 1 jaanuaril 1993 aastal jõustunud Maastrichti lepinguga loodi Euroopa Liit. Selle lepinguga lisati Rooma lepingusse uued küsimused, mis puudutavad näiteks tervisehoidu, kultuuri- ning tarbepoliitikat ja side valdkonda3. Maatrichti lepinguga pandi alus ka majandus- ja rahaliidule, mille eesmärgiks oli liikmesriikide vahel võtta kasutusele ühine rahaühik.
elektriettevõtted, ühe taolise ettevõtte aktsionär Costa pöördus kohtusse. Lisaks õiglusele taheti saavutada Euroopa Kohtult eelotsusega ka selge signaal ülimuslikkuse kohta. Liikmesriigid ei või oma ühepoolset ja hilisemat meedet pidada ülimuslikuks EL õigusaktide suhtes (EL õigus järelikult ülimuslik). Ühenduse õigus ei tohi liikmesriigiti varieeruda. (ühtsed kokkulepped muutuks mõtetuks kui liikemsriigid neid hiljem kohe tagasi saaks muuta). Kui riigid on võtnud aluslepinguga kohustusi, ja looksid neid siseriiklikus õiguses vastupdiselt või mittevastavaid õigusakte, oleks mõtetu. Riigid on piiranud oma suveräänsust nendes valdkondades kus EL õigus toimib riigiülesel tasemel (EMÜ asutamislepinguga), riigid andnud pädevuse ära, ei saa tagasi kiskuda, oleks vaja uusi kokkuleppeid või EL välja astuda. Internationale Handelsgesellschaft kaasus- EMÜ määrus kaupade eksportimisel
Lisaks õiglusele taheti saavutada Euroopa Kohtult eelotsusega ka selge signaal ülimuslikkuse kohta. Liikmesriigid ei või oma ühepoolset ja hilisemat meedet pidada ülimuslikuks EL õigusaktide suhtes (EL õigus järelikult ülimuslik). Ühenduse õigus ei tohi liikmesriigiti varieeruda. (ühtsed kokkulepped muutuks mõtetuks kui liikemsriigid neid hiljem kohe tagasi saaks muuta). Kui riigid on võtnud aluslepinguga kohustusi, ja looksid neid siseriiklikus õiguses vastupdiselt või mittevastavaid õigusakte, oleks mõtetu. Riigid on piiranud oma suveräänsust nendes valdkondades kus EL õigus toimib riigiülesel tasemel (EMÜ asutamislepinguga), riigid andnud
Sakslased Lepingu koostamisel ei osalenud! Põhiline oli, kuidas sakslased ei tohi ja peavad maksma, kohutav alandus sakslastele. Peale Versailles’it: USA isolatsionism. Venemaa revolutsioon ja bolševike võim. Suurbritannia majandus probleemid ja lahkhelid kontinentaal-Euroopaga. Prantsusmaal- uute liitude otsingul. Saksamaa alandused!. Rahvaste Liit 1918-1945: kollektiivne julgeolek: 1. liikemsriigid ei ründa üksteist. 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alianssid. 4. Segane liikmeskond. 5. Ebaõnnestunud (agressori mitte-määratlemine; sanktsioonide ebaõnnestumine; Teise maailmasõja mitte-ärahoidmine). Washingtoni Leping 1921-1922 Mereväe kokkulepe. Locarno Pakt 1925- piirid. Kellog-Briand’i Pakt 1928- Konfliktide rahumeelne lahendamine. Marxism-Leninism, Nõukogude Liit ja välispoliitika. Lenini-järgsed ideed 1928. Välispoliitilised segadused- üritati hoida
annaabi.ee 
