Liivimaa. Liivimaal saavutatud rahu. 1635 a Liivimaal läks väga rahutuks nt TÜ hakkas otsima paaniliselt kohta kuhu minna, kui sõda puhkeb. Nt tahtsid Tln või Narva ära viia. Tegelikult nii ei läinud, 1635 sõlmiti uus relvarahu Stumsdorfis 26 aastaks. Rootsi oli sellest äärmiselt huvitatud, oli halvas seisundis. Sisepol oli rootsis sellel ajal kriis. Rahu peaaegu suudeti hoida. 1660 20 apr( 3 mail) sõlmitakse täisrahu Oliwa kloostris ( Dansigi lähedal). Oluline see, et Liiivmaa saab päriselt rootslaste omaks. Altmargi relvarahuga saavad rootslased enda kätte kõik preisi ja poola sadamad, hakkavad sealt võtma makse ja tolle. Hinnanguliselt oli see 20 % sõjas saksamaaga vajaminevast rahast. Lõuna-Eesti Poola võimu all Riigiõiguslik suhe hakkas paljuski välja kujunema ptotekstioonilepingutest. 31 augustil 1559 sõlmisid kuningas Sigismund II August ja Kettler kaitselepingu, millega Poola kuningas võttis ordu ala enda kaitse alla
kellega nende pärisorjad abiellusid-> pidid luba küsima. Õigus nõuda tööd ja teorenti, kuid mõisamajandid kadunud ja teorendi vastu huvi suurt ei olnud. 16 saj jõudnud Leibherri õigus kadus ära, teeritorialiseerimisprit viis selleni et keegi maksab veel leibzinsi kadus ära, grundherr ja leibherrus sulasid 15 II P 16 sajandil kokku. Gutsherrschaft Ida-Elbe regioonis levinud Alates Schlewig-Holsteinist läbi Mecklenburi, Pommeri, Ida-Preisi Pooola Liiivmaa kuni Lääne Venemaani. Alt Mark Brandenburg, Lausitz, Sileesia, Böömi, Määri kuni Rumeeniani. Ida Elbe regioon kuj endast tohutut maa-ala- 2/3 Euroopa territooriumist. Hõivas u 25 % Ida-Elbe rahvastikust. Regioon ei olnud oma sots ja õiguslikelt aspektidelt piirkonniti erinev. Lääne-Elbe regioonis mõisahärrust ei tekkinudki. Erinevadd hörrused võisid erinevate isandate kätte , Gutscherrschaftilt kõik härrused tema käed.Ida.Elbe
vastu suunas Karl XII esimese löögi, sundides Taani koalitsioonist lahkuma. 1700 Narva. Karl XII vastas sõjakäiguga Eesti aladele. 1701 suundus Riia alla. Kõigepealt Taani, siis Venemaa, siis saksilased. Riia alla jõudes purustas Karl saksilaste väed välilahingus – Spilve lahingus, ja suundus seejärel edasi Kuramaale. Kuramaal talvitus, sealt omakorda edasi Poola aladele. Kuigi sõda jätkus pikemat aega, siis tegelikult 1709. aastaks – Poltaava – olid juba nii Ingeri/Eesti/Liiivmaa läinud Vene vägede kontrolli alla, vastu pidasid kolm suuremat linna – Riia, Pärnu, Tallinn. 1710 jõudis järg ka nende kätte. Olulisem kui sõjalised meetmed oli asjaolu, et Riias puhkes katk. 1710 Riia alistus, väidetavalt tänu katkule oli surnud selleks ajaks 90% Riia elanikkonnast. Seejärel Tallinn, Pärnu. Juriidiliselt vormistas selle ülemineku 1721 Uusikaupunki rahuleping. Sellest ajast peale tuleb rääkida küll jätkuvalt Liivimaa kubermangust, aga mitte Rootsi riigi
annaabi.ee 
