• Õlaliigese moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Puusaliigese modustavad reieluu pea ja puusanapp. • Mõlemal liigesel on abiseadeldiseks liigesemokk • Õlaliigesel on ainult üks side: kaarnajätke-õlavarreluu side. Puusaliigesel on võimsad sidemed, tähtsaim niude-reieluu side. • Liikumine: mõlemas liigeses toimub liikumine ümber 3 telje – frontaal-, sagitaal- ja vertikaaltelje. Õlaliiges on aga inimese keha kõige liikuvam liiges. Puusaliigese liigutusulatust piiravad aga liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. 26. Võrrelda küünar- ja põlveliigest. Põhjendus! • Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud (õlavarreluu-, küünar- ja kodarluu). Selle koostisesse kuulub 3 liigest: 1) õlavarre-kodarluu liiges – keraliiges 2) õlavarre-küünarluu liiges – tigu- e. vintliiges 3) lähim kodar-küünarluu liiges – ratasliiges. Need 3 liigest moodustavad anatoomilise terviku ja asuvad ühises kihnus.
Õlaliiges ja puusaliiges on mõlemad keraliigesed (puusaliiges - pähkelliiges) Mõlemal liigesel on abiseadeldiseks liigesemokk, puusaliigesel on ka sõõrvööde, mis aitab reieluu pead hoida napas. Õlaliigesel on ainult üks side: kaarnajätke-õlavarreluu side. Puusaliigesel on võimsad sidemed. Liikumine: mõlemas liigeses toimub liikumine ümber 3 telje – frontaal-, sagitaal- ja vertikaaltelje. Õlaliiges on aga inimese keha kõige liikuvam liiges. Puusaliigese liigutusulatust piiravad aga liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. 29. Võrrelge küünar- ja põlveliigest Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud (õlavarreluu-, küünar- ja kodarluu). Selle koostisesse kuulub 3 liigest. Põlveliiges on aga kombineeritud liiges (nii plokk- kui ka ratasliiges). See ühendab reieluud sääreluuga. Küünarliigeses tugevdavad liigeskihnu kaaskülgsed sidemed. Põlveliigeses süvendavad
• püsitakse 10–15 sekundit keskendunult asendis; • lihase pingeseisund tasapisi väheneb; kui lihaspinge hoopis suureneb, on venituse amplituud olnud liialt suur. Stretching-harjutusi võib jagada kestuse järgi kolme gruppi: • lühiaegsed venitusharjutused (10–15 sekundit) aktiveerivad harjutuste sooritamist; • keskmise pikkusega venitusharjutused (20–30 sekundit) taastavad väsinud lihased; • pikaajalised venitusharjutused (~ 60 sekundit) lisavad liigutusulatust. Harjutuste sooritamisel on oluline jälgida oma lihassüsteemi omapära, painduvuse astet ja lihassüsteemi hetkeseisundit. Venitusharjutusi võib kasutada eelsoojendusel, organismi mahajahtumisel ja treeningtunni lõpus. Venitusharjutusi sooritatakse jõuharjutuste seeriate vahel. Selja- ja jalalihaseid on soovitav venitada iga päev. Painduvuse taset aitab parandada kolm ja säilitada kaks harjutuskorda nädalas. Nõuanded optimaalse tulemuse saavutamiseks:
annaabi.ee 
