Raske treenimine ja pidev mängimine võib viia ülekoormusvigastusteni. (Rosen, A. L., Scuderi, G. R., McCann, P. D., 2005) Tehnika koosneb plahvatuslikust jalgade tööst, püsivatest kiiretest liikumistest, lihaste ja kõõluste pinge all hoidmisest, mis on tingitud sagedastest suunamuutustest, roteerivatest liigutustest ning olukordadest, kus tuleb löök sooritada head tasakaalu omamata. Kõvad põrandad, libedad pinnad, erinevad väljaku tekstuurid ja halb nähtavus viivad ,,hiliste" liigutusteni on potensiaalsed vigastuste tekitajad, nagu ka pendeldav reket. (Rosen, A. L., Scuderi, G. R., McCann, P. D., 2005) Lisaks varem nimetatule, võivad vigastused tuleneda ka: (Jones, B., Jarvis, H., 2006) · halvast tehnikast · ebasobivast varustusest rasked reketid, halvad jalanõud · valed treeningmeetodid · halb ettevalmistus ebapiisav soojendus/venitus · oskuste puudusest · kogemuste puudusest · kehapoolte ebavõrdsest arendamisest düsbalanss
Oluline on mõista, et tants ja liikumine on mitmel moel inimeste jaoks vajalikud eneseväljendamise oskused. Kuigi on ebatõenäoline, et enamus meie (inimeste) seast end kunagi tantsulavalt või esinemast leiavad, võib ikkagi liikumist pidada üheks tähtsaimaks osaks, mis aitab kaasa inimese kui indiviidi kujunemisele. (Warren, 2008) Juba lapseeas saab kehast vahend, mille abil on võimalik väljendada tundeid ja emotsioone. Mida rohkem me kasvame, seda enam jõuame erinevate liigutusteni, mille jaoks meie keha on võimeline, ja mida me varem isegi ei teadnud. Tänu järjepidevale liikumisele ja selle arengule kasvab inimeste teadvus oma keha suhtes ning kujuneb välja teatav struktuur. Kusjuures selline avastuslik teekond ei ole omane mitte ainult lapsele, kes oma keha alles tundma õpib, vaid ka täiskasvanutele, kes avastavad, mil moel on keha sõltuvuses meie tunnete, mõtete ja käitumisega. (Warren, 2008) Mõned inimesed ei ole sõnaosavad
aastal rajas Safavidi aladel vastava kooli. Sufiste tekkis nii sunniitide kui iiitide hulgas. Nad vtsid oma uskumustesse palju le haridiitidelt. Phieesmrgiks oli leida otsehendus jumalaga, seda eelkige spirituaalsete rituaalide kaudu. See tuli saavutada mstilise ekstaasi kaudu, mille jooksul inimene ei tunne oma keha ega jumalast eraldatud olemasolu. Ekstaas saavutati mitmesuguste abinudega, vaiksest vaatlemisest ja svenemisest kuni valjude karjete ning mratsemist meenutavate liigutusteni. Elati askeetlikult, rkimine oli tagasihoidlik, sest loba jumalale ei meeldi. Nad leidsid, et inimese keha on vaid jumaliku vaimu hoidja. Sufistid psisid koraani petuste lhedal, seega seisid nad enne-muhamedlikele petustele palju lhemal. Nende ksitus jumalast ja selle lhenemise petus meenutab pigem antiikseid hilisema aja filosoofe. Nimi sufism tuli sellest, et Muhamed oli lasknud ennast piirata kerjustega, kelle jaoks oli moee krvale tehtud eriline pink suffa
annaabi.ee 
