neljakümne viie minuti sisse mahutada. Kogu näidendi jooksul olid laval ühed ja samad näitlejad ning nad ei läinud kordagi lavalt ära. Üheks tegelaseks oli Triin Lepik, kes mängis nii nukuna, kui ka inimesena tüdruku osa. Tema liigutused jäid eriti silma, need olid väga äkilised ja läbimõeldud. Lepikul on uskumatult võimas hääl ning see sobis väga hästi sellesse näidendisse. Poisi osa mängis Rauno Kaibiainen. Tema jäi oma liigutustelt ja häälelt Lepikule alla. Kaibiaineni liigutused oli suhteliselt pehmed, kohati isegi jäi mulje, nagu ta ei teaks mida ta nüüd tegema peaks. Näitlejate riietus oli väga lihtne- lohvakad püksid ja pika varrukaga särk. Märgata oli ka näitlejate suurt koostööd. Kuna see oli nukuetendus, siis koguaeg oli näitlejatel vähemalt üks käsi nuku küljes ning kui midagi oli vaja samalajal liigutada või tõsta, siis teine näitleja abistas teda
Tutvusringkond ei ole lai. Melanhoolik · tundlikkus haiglaslikult suur, solvub kiiresti; · reaktiivsus ja aktiivsus madalad, töövõime väike, · rigiidne; · introvertne: pühendab palju aega eneseanalüüsile. Melanhooliku töövõime on väike, ta hoidub uutest kohustustest. Puhtaid temperamenditüüpe esineb harva, tavaliselt on inimesele omased mitmed temperamenditunnused, kusjuures üks neist on valdav. Näiteks võib inimene olla oma liigutustelt elav (sangviinik), kuid tundmustelt tuim (flegmaatik). Temperamendi avaldumist mõjutab ka inimese tervislik ka kauakestev psüühiline seisund. Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud kindel käitumislaad, inimese püsivate psüühiliste omaduste individuaalne kombinatsioon. Iseloom avaldub inimese käitumises ja tegudes. Iseloom koosneb iseloomujoontest: · suhtumine kaasinimestesse (kollektiivsus, humaansus, peenetundelisus, abivalmidus,
et kõik ümberringi naerma pahvatasid, nähes paroodiat ammuküttide ülema vagatsemise kohta. «Djali,» jätkas noor tütarlaps, kasvavast edust julgust saades, «aga kuidas meister Jacques Charmolue, kuninglik prokurör, vaimulikus kohtus kõnet peab?» Kits kükitas maha, hakkas mökitama oma esimesi jalgu veidralt liigutades, et puudus ainult vilets ladina ja prantsuse keel, siis oleks see tõesti Charmolue olnud nii liigutustelt, ilmelt kui ka asendilt. Rahvas plaksutas veel tormilisemalt. «Teotus! Mõnitus!» kostis jälle paljaspea hääl. Mustlastüdruk pöördus veel kord ümber. 60 «Ah,» ütles ta, «jälle see vastik mees!» Siis ajas ta oma alumise huule ettepoole ja mossitas, nagu see talle nähtavasti omane oli, tegi korraks jala-kannal tiiru ja hakkas rahva seas kuljustrummiga ande korjama. Sadas suuri ja väikesi hõbe- ja vaskmünte. Äkki möödus ta GringoireMst ja see pistis oma
annaabi.ee 
