argumendid siiani aktsepteeritud, vaatamata sellele, et tänapäeva filosoofid on enam- vähem üksmeelselt Aquino Thomase kõik viis Teed kõrvale lükanud (Philip Stokes``100 tähtsamat mõtlejat`` 52;53). ``Viis Teed`` Esimeses osas räägib ta sellest, et asjad maailmas muutuvad ja nad ei saa iseenesest muutuda, vaid see muutumine peab olema millegi muu tulemus. Nagu ütleb Aquino:``Kui käsi ei liiguta keppi, ei liiguta kepp ka midagi muud``. Ja siit ta teeb järelduse, et selleks liigutajaks peab olema jumal. Teises Tees ta räägib ka sellest, et asjad ei saa olla iseenesest põhjustatud. Ometi on tema järeldus see, et on üks asi, mis ennast põhjustab- see on jumal. Teised filosoofid on sellist mõttekäiku pidanud loogikavastaseks. Kolmandas Tees ta räägib sellest, et me märkame alati kuidas asjad tulevad ja lahkuvad sellest maailmast. Neljandas Tees ta räägib sellest, et üks asi võib olla rohkem soe kui teine, parem kui teine ja
Selle tulemusel tekib rahulolematus ekspluateeritavate klassis, mis omakorda tekitabki tingimuse klassivõitluseks. (VIIDE) Mis on klassivõitlus ✣ Mõiste «klassivõitlus» on saanud marksismis erilise tähenduse. Juba «Kommunistliku partei manifest´is» on märitud, et kõikide eksisteerinud ühiskondade ajalugu on olnud klasside võitlus, mis tähendab, et just klasside vaheline võitlus on inimeste ühiskonna arengu liigutajaks, kuna see viib paratamatult sotsiaalse revolutsioonini, mis ongi klassivõitluse kulminatsioniks ning üleminekuks uuele ühiskondlikule korrale. ✣ Maksistide arvates on klassivõitlus igal pool ja igavene, igas ühiskonnas, kus on antagoonilised klassid. (viide) ETTEKUJUTLUS KLAASIVÕITLUSEST ENNE MARKSISMI ✣ Ühiskonna jagunemise fakti võitlevateks klassideks on täheldatud juba ammu. ✣ Prantsuse ajaloolane ja riigiteadlane
Ross Campbelli arvates võib teismelisi piltlikult nimetada peegliteks: nad peegeldavad tagasi neile suunatud armastust. Kui neid armastatakse, armastavad nad vastu. Kui neid ei armastata, ei oska ka nemad armastada. Emaarmastuses väljenduvad kõik armastusele omased jooned: usaldus, ustavus, püsivus, andumus ja enese ohverdamine. Mõjuseost - olla lapsena armastatud, et olla hiljem võimeline ise armastama on nimetatud psühholoogia gravitatsiooniseaduseks, hingeelu kõige sügavamaks liigutajaks. Mari Saat kirjutab "Lasnamäe lunastajas" (2009) järgmised read: Tegelikult inimesed elavadki ainult selleks, et õppida armastama, tõeliselt armastama - aga tõeline armastus on see, mis on kui valgus, mis kallab ühtviisi üle kõik, olgu ta vaenlane või koguni mõrtsukas või hunnik õelust... Ja kui see armastus on selge, siis ongi kõik maailmas selge! 11 -------------------------------------------
annaabi.ee 
