Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"liigtoiteline" - 3 õppematerjali

Põltsamaa ja pedja jõed
9
odt

Põltsamaa ja pedja jõed

Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 17%.Alamjooksul Lalsi lõigus oli põhjaloomastik mitmekesine(50 taksonit),asustustihedus keskmine ja biomass alla keskmise.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 24%. Kalastik.Teada on järgmise 14 kalaliigi leidumine:jõe-,vikerforell,haug,angerjas,särg,teib,turb,säinas,roosärg,linask,latikas,lepamaim,luts, ahven. Jõe seisund.1997. a. suvel oli Põltsamaa jõe vesi ülemjooksul Kiltsis hüpertroofne(liigtoiteline),kõigis muudes uurimislõikudes mesotroofne(keskmise toitelisusega). Põltsaamaa jõe asukoht ja jõgi pildil. Pedja jõgi Muud nimed: Avanduse jõgi (lähtest kuni Onga jõe suubumiseni), Pede jõgi (Põltsamaa jõega ühinemiskohast kuni Emajõkke suubumiseni). Pedja jõgi on Emajõkke suubuv veerohkeim ja üks pikemaid lisajõgesid. Valdav enamik jõest paikneb Jõgevamaal, algusosa Lääne-Virumaal, alamjooksu alumine osa on Viljandimaa ja

Geograafia → Eesti loodus- ja...
20 allalaadimist
Kordamisküsimuste vastused 2011
21
doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

nõlvadel. Lõunanõlv saab rohkem päikesekiirgust. Tuule kiirus · Künklikus maastikus küngaste lagedel 1,3-1,4 korda suurem, tuulepealsetel nõlvadel 1,2-1,3 korda, tuulega paralleelsel nõlval kuni 1,1 korda suurem · Väheneb tuulealustel nõlvadel kuni 0,7-0,8 korda, suletud nõgudes isegi 0,6 korda · Need näitajad kehtivad kõige paremini tuule kiirusega 3-5 m/s 31. Järvede liigitus toitelisuse järgi (3 põhitüüpi, lühike iseloomustus). · Hüpertroofne e ülirohketoiteline (liigtoiteline) Üleküllastunud sissekantud toitainetega. Kuna vee läbipaistvus on väga väike, on veesisene taimestik hävinud. Ohter pms sinikuist koosnev fütoplankton areneb ainult mõnekümne cm paksuses pinnakihis. Veekogu põhja katab sapropeel, põhjalähedases vees ei ole lahustunud hapnikku. Jääkatte all kaob hapnik täielikult, selle asemele ilmub H2S. Hüpertroofsed veekogud on tavaliselt madalad, veevahetus aeglane, neil puudub kala- ja puhkemajanduslik väärtus.

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
172 allalaadimist
Mõistete seletav sõnastik-pikk
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Huumus tekib taimejäänuste muundumise ja mulla mikroobide lagusaadustest, kui need hapenduvad, liituvad ja tihkestuvad. Huumuses on keskmiselt 58% süsinikku ja 3­8% lämmastikku. Et huumuse tekkes osaleb mikroobne valk, on lämmastikusisaldus huumuses suurem kui selle lähteaineks olnud orgaanilistes jäänustes. Hübridisatsioon ­ lähisugulasliikide ristamine. Hüdrosfäär ­ Maad ümbritseb veekiht. Hüpertroofne ­ ülirohketoiteline, liigtoiteline, veekogude troofsuse astmeid. H-sed veekogud on üleküllastunud pms. sissekanduvate toitainetega. Põhjalähedases vees ei ole lahustunud hapnikku, jääkatte ajal kaob hapnik veest täiesti. H-sed veekogud on harilikult madalad, nende veevahetus on aeglane. Iive ­ populatsiooni kasvu või kahanemise kiirus, arvukuse muutumine ajaühikus. Eristatakse loomulikku i-t (sündimuse ja suremuse vahet) ja mehhaanilist iivet (immigratsiooni ja emigratsiooni vahet). Kokku

Bioloogia → Bioloogia
95 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun