akne ja vinnitõbi; armide muutmined väiksemaks ja pehmemaks; migreen. Millal on lümfimassaazi vastu näidustatud? Lümfimassazi tuleks kindlasti vältida, kui esineb akuutne tromboos, südamepuudulikkus, halvaloomuline kasvaja, rasked neeruhaigused, väljakujunenud hüpotoonia, akuutsed põletikulised protsessid ja akuutsed infektsioonid (nt roospõletik). Vastavalt keha piirkonnale esineb ka teisi vastunäidustusi. Nii on kaela piirkonna vastunäidustuseteks kilpnäärme liigtalitus, väljakujunenud arütmia ja siinusbradükardia, madal vererõhk ning klaustrofoobia. Samuti ei soovitata kaelapiirkonna lümfimassaazi üle 60. aastastele. Vaagna ja kõhuosa vastunäidustustusteks loetakse kroonilisi jämesoolehaiguseid, soolekrambilist kõhukinnisust, rasedust ning menstruatsiooni. Kui kliendil esineb vastunäidustusi, tuleb sellest kindlasti oma massaaziterapeuti eelnevalt teavitada. Kuidas lümfimassaaziks valmistuda? Joo eleenevalt (juba eelneval päeval) palju vett
4. Kilpnäärme talituse häired Kilpnäärme talituse häireid esineb sageli. Tihti kaasneb nendega ka kilpnäärme suurenemine, mida nimetatakse tekkepõhjustest olenemata struumaks. [2] Kilpnäärme liigtalituseks ehk hüpertüreoosiks nimetatakse olukorda, kui kilpnäärme hormoone eritatakse liiga palju. Selle tagajärjel intensiivistub toitainete lõhustumine ning hapnikukasutus tõuseb. Tulemuseks on intensiivistunud hingamine ja kiirenenud südame löögisagedus. Liigtalitus pole üldjuhul tekitatud türeotropiini liigeritusest, pigem on türeotropiini sellisel juhul tagasimõju tõttu vähe. [2] Kilpnäärme vaegtalitus ehks hüpotüreoos võib olla tingitud näiteks joodi vähesusest. Raskekujulisele hüpotüreoosile on iseloomulik patsiendi üldine aeglus - südame löögisagedus on aeglustunud ning temperatuur alaneb. Kilpnäärmehormoonide vaegus varases lapseeas põhjustab raske kehalise ja vaimse arengu pidurdumise kretinismi [4]
väärtus. Hirm võimaldab õigeaegset ohtude märkamist ja neile reageerimist. Ärevushäired on aga selle reaktsiooni haiglaselt liialdatud vormid, kuhu kuuluvad kaks esinemiskuju: foobiad teatud objektide/olukordade ees ja paanikahood. Hirm mõjutab inimest nii mõtlemise ja tegutsemise tasemel kui kehalisel tasemel (pulsi kiirenemine, higistamine, suurenenud hingamissagedus jne). Foobia (kr ’hirm, põgenemine’) – sunnitud hirm NB! Ka kehalised ja vaimsed haigused (nt kilpnäärme liigtalitus või depressioon), samuti sõltuvus alkoholist, ravimitest või uimastitest ja mürgitus võivad hirmuseisundeid esile kutsuda. Sümptomid kehalisel tasandil viivad ikka ja jälle kiirabikutseni. Sellised patsiendid hindavad kehaliselt esinevaid sümptomeid ekslikult ohtlikeks. Neid mõtteid kogetakse ohuna ning see omakorda tugevdab hirmu sümptomeid: südame pekslemist, hingamisraskusi peetakse südameinfarkti eelmärkideks,
annaabi.ee 
