el. 2) jne. Kinemaatiline ahel koosneb kinemaatiliste paaridega ühendatud lülidest: tasandilised ahelad (lülid ühes või mitmes paralleelses tasandis); ruumilised ahelad (lülid liiguvad kolmemöötmelises ruumis); suletud ahelad (ahelas pole ühtegi lihtlüli); avatud ahelates (ahelates vähemalt üks lihtlüli). Kõik kinemaatilised ahelad ei ole mehhanismid, kuid kõik mehhanismid on kinemaatilised ahelad. Mehhanism > vabadusastmete arv = vedavate lülide arv. Liigseondid ehk liigsidemed seond, mis kordab mehhanismid juba teiste paaride poolt kehtestatud seondit. Liigseondite kõrvaldamiseks tuleb alandada ahelates olevate kinemaatiliste paaride klassi nii palju kui on liigseondeid. Liigliikuvus need mehhanismide lülide liikuvused, mis pole seotud mehhanismi kinemaatilise funktsiooni realiseerimisega. Struktuuri süntees mehhanismi struktuuri projekteerimine, kus määratakse kindlaks lülide ja kinemaatiliste paaride arv, iseloom ja nende vastastikune asetus
11. Milles seisneb deformatsioonide võrdlemise meetod? peatelje suhtes), [Nm2]. = seosed deformeerunud tarindi eri osade deformatsioonide vahel 11.10. Mida näitab (seob) varda elastse joone differentsiaalvõrrand? 12.12. Milles seisneb sidemete kõrvaldamise meetod? *kõrvaldatakse kõik liigsidemed (tekib staatikaga määratud struktuur ehk põhiskeem); *arvutatakse põhiskeemi iga liigsideme rakenduspunkti kus: = f(x)- varda (mõtteline) siire; *iga liigsideme rakenduspunkti siire kompenseeritakse pöördenurga funktsioon, [rad]; v = f(x)- varda läbipainde funktsioon, [m]; vastava reaktsiooniga. 11.11. Mida näitavad painde universaalvõrrandid
Vaja on koostada lisavõrrandid (et võrrandite arv võrduks tundmatute arvuga). Otsitakse seoseid konstruktsiooni (süsteemi) erinevate punktide siirete ja/või erinevat osade deformatsioonide vahel Deformatsiooni sobivusvõrrand (lisavõrrand) = konstruktsiooni (süsteemi) deformeerumist kirjeldav seos (staatikaga määramatuse korral) Liigsidemed = sidemed, mille tõttu Staatikaga määramatuse aste = konstruktsioon (süsteem) on staatikaga liigsidemete arv = vajalike määramatu (ehk sidemed, millede lisavõrrandite arv (ühe-, kahe-, kolme- eemaldamisel süsteem muutuks staatikaga jne. kordselt staatikaga määramatu
ja selgitada muutujate tähendust. A.Lahe valem 3.5, lk 83 Paljud arvutusskeemid koosnevad varrastest, mis on ühendatud sõlmpunktides sidemetega. k- varraste arv, t- toereaktsioonide arv, l- lihtliigendite arv , r- kontaktjõudude arv , w- vabadusastmete arv w=m*k - r - t w= 0 on arvutusskeemi staatikaga määratavuse vajalik tingimus, kuid mitte piisav tingimus. w> 0 arvutusskeemi elemendid võivad paigutuda ilma elementide deformatsioonideta w< 0 arvutusskeemis on liigsidemed ja arvutusskeem staatikaga määramatu. 13. Staatikaga määratavad mitmesildelised talad. Põhiosa ja lisaosa-selgitus, lk 91 Mitmesildelise tala staatikaga määratavust kirjeldasime avaldisega, kus staatikaga määratavuse vajalik tingimus nõuab vabadusastmete arvuks nulli (w = 0 ). Pikijõu puudumisel saame avaldise t + r = 2k-w, kus w=0 t - toereaktsioonide arv (toereaktsiooni tala pikisuunas ei võta arvesse)
nende leidmiseks kasutada olevate tasakaaluvõrrandite arvu. Kõiki selliseid tarindeid nim staatikaga määramatuteks. Iga konstruktsioon peab olema kujukindel, vastasel juhul on ta geomeetriliselt muutuv. Kujukindlust tagavaid sidemeid nimetatakse vajalikeks. Varrassüsteemile annavad jäikust näiteks liigendkolmnurgad ja jäigad sõlmed. Staatikaga määramatut konstruktsiooni iseloomustab lisaks vajalikele, liigsidemete olemasolu. Liigsidemed põhjustavad tasakaaluvõrranditega mittemääravate sidemereaktsioonide tekke. Staatikaga määramatute konstruktsioonide lahendamisel on kasutusel kaks erinevat ideed, millel põhineb kaks lahendusmeetodit – jõumeetod ja siirdemeetod. Jõumeetod – võimaldab arvutada staatikaga määramatut konstruktsiooni. Jõumeetodi kasutamisel lihtsustatakse konstruktsiooni arvutusskeemi eemaldades liigsidemeid. Liigsidemete
annaabi.ee 
