Mitmesugused gleimullad leostunud, leetjad, küllastunud/ küllastumata turvastunud mullad. IVa Vigala Palju savimuldi. Lõimiselt raskemad mullad IVb Pärnu- Ilma korraliku kuivenduseta pole põllupidamist mõtet edendada. V Leet, soostunud leet- ja soomullad Vahe-Eestis. Erakordselt kehvad. Happelised ja toitainete vaesed. Peab tingimata lupjama. Va Aegviidu-Käru Vb Häädemeeste- Saarde VI Leet, soostunud leet- ja soomullad Peipsi ääres. Domin toitainete vaesed, happelised, liigniiseked mullad ja valdavalt liivadel.VIa Avinurme-Vask-Narva VIb Varnja-Võõpsu VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul. Kivised leetunud mullad. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi. VIII Erodeeritud ja delluviaalmullad Kagu-Eesti moreenkuplistiku alal. Otepää, Karula ja Haanja kõrgustiku ala. VIIIa Otepää-Karula lähtekivim ääretult kirju.
niisketel aladel polnud põlluharimine võimalik. Tänu sellele pole niiskete niitude kooslusi maaharimisega rikutud ja need on väärtuslikumad kui kuivad niidud. Niisked niidud on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele nagu näiteks orhideed-käpalised. Kõige suurem oht niisketele niitudele on nende vähene väärtustamine maaomanike poolt ning hoolduse puudumine. Samuti osutavad negatiivset mõju koprad, kes tekitavad üleujutusi. Liigniiseked niidud, mis on põllumajanduse poole kõige vähem mõjustatud on kõige vähem 6 säilinud. Valdav osa neist moodustavad sooniidud, mida ei ole kunagi üles haritud. Neil puudub tänapäeval igasugune hooldus ning need on säilinud vaid kohtades, kus liigniiskus takistab puurinde tekkimist. Puisniidud on rahvuspragis haruldased. Karula rahvuspargi ainuke väljakujunenud ja ühtlasi
Valdkond jaguneb: IVa Vigala Palju savimuldi. Lõimiselt raskemad mullad IVb Pärnu Ilma korraliku kuivenduseta pole põllupidamist mõtet edendada. V Leet, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis. Erakordselt kehvade muldade valdkond. Happelised ja toitainete vaesed mullad. Peab tingimata lupjama. Va Aegviidu-Käru Vb Häädemeeste-Saarde VI Leet, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Peipsi ääres. Domineerivad toitainete vaesed, happelised, liigniiseked mullad ja valdavalt liivadel. Jagunevad: VIa Avinurme-Vask-Narva VIb Varnja-Võõpsu VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul. Siin levib kiviste leetunud muldade valdkond. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal on piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi. VIII Erodeeritud ja delluviaalmuldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistiku alal.
Valdkond jaguneb: IVa Vigala Palju savimuldi. Lõimiselt raskemad mullad IVb Pärnu Ilma korraliku kuivenduseta pole põllupidamist mõtet edendada. V Leet, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis. Erakordselt kehvade muldade valdkond. Happelised ja toitainete vaesed mullad. Peab tingimata lupjama. Va Aegviidu-Käru Vb Häädemeeste-Saarde VI Leet, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Peipsi ääres. Domineerivad toitainete vaesed, happelised, liigniiseked mullad ja valdavalt liivadel. Jagunevad: VIa Avinurme-Vask-Narva VIb Varnja-Võõpsu VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul. Siin levib kiviste leetunud muldade valdkond. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal on piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi. VIII Erodeeritud ja delluviaalmuldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistiku alal.
annaabi.ee 
