kaitstud ja turvalist reaktorit. Et veidikenegi aimu saada Jaapanis toimuvast, tasuks Fukushimat võrrelda 1986. aastal Ukrainas toimunud Tšornobõli katastroofiga. Tšornobõli tuumareaktor oli justkui katsejaam, mis pidi olema teoreetiliselt võimalik. Reaktor oli lohakalt ehitatud, sest kogemusi nappis – näiteks puudus seal kaitsemahuti, mis oleks pidanud õnnetuse korral takistama radioaktiivsete ainete liigkiiret levikut jaamast välja. Õnnetuse toimudes paiskus suures koguses radioaktiivseid elemente tohutu plahvatusega õhku ja molekulaarses olekus tolm, mis sisaldas radioaktiivseid aineid, kandus õhus minema ning sadas hiljem erinevate sademetega taevast alla.Need allasadanud radioaktiivsed elemendid on laiali üle Euroopa. Näiteks kui aastaid hiljem kasutada metsa küttepuuna, on see sama radioaktiivne puu kaminas, neid radioaktiivsed elemente hingatakse sisse, juuakse veega jne
See tähendab et rakud ja rakuseinad hakkavad kokku tõmbuma ja tekib kahanemine. Enamasti aga kaasneb sellega erinevate paikade erinev kahanemine, sest puidu otspinnad ja pealmised kihid kuivavad kiiremini kui sisemised. Erineva kahanemisega kaasnevad puidus sisepinged, mille tulemusel puit võib kaarduda, kõmmelduda, lõheneda. Et saematerjal vähem deformeeruks, tuleks teda ümarmaterjalist saagida radiaalselt (tee joonis) Kuivatada ja ladustada õigetes tingimustes ja õigete meetoditega. Liigkiiret otspindade ja pealmiste kihtide kuivamist vältida otspindade värvimise või lubjatamisega ning pealmisi kihte vajadusel veidi niisutada. Ning töödelda saematerjali vastavates tingimustes ja vastavalt vajadusele kuhu tehtav detail läheb. Puidule on seega eelneva põhjal iseloomulik hügroskoopsus ja veeimavus. Hügroskoopsus- puidu om piisava niiskuse korral taastada seotud niiskus. Veeimavus- puidu om piisava niiskuse korral taastada vabaniiskus. Standartniiskus- niiskus sisaldus 12%
kaasneb sellega erinevate paikade erinev kahanemine, sest puidu otspinnad ja pealmised kihid kuivavad kiiremini sisemistest. Erineva kahanemisega kaasnevad puidus sisepinged, mille tulemusel puit võib kaarduda, kõmmelduda, lõheneda. Mööblikuiv 6...10%, tislerikuiv 10...15%, liimimiskuiv 14%, hööveldamiskuiv 15...19%, õhkkuiv 15...23%. Et saematerjal vähem deformeeruks, tuleks teda ümarmaterjalist saagida radiaalselt. Kuivatada ja ladustada õigetes tingimustes ja õigete meetoditega. Liigkiiret otspindade ja pealmiste kihtide kuivamist vältida otspindade värvimise või lubjatamisega ning pealmisi kihte vajadusel veidi niisutada. Töödelda saematerjali vastavates tingimustes ja vastavalt vajadusele, arvestades edasist kasutuskeskkonda (kuivatamine 20% kaitseb putukkahjustuste eest). Puidule on seega eelneva põhjal iseloomulik hügroskoopsus, veeimavus, tasakaalniiskus. Hügroskoopsus- puidu om piisava niiskuse korral taastada seotud niiskus.
annaabi.ee 
