Lõunasöök on kõhtutäitev põhisöömaaeg ja seda pakutakse alates kella ühest. Õhtusöök on Itaalias taas kerge söömaaeg. Seda serveeritakse kella seitsme paiku. Õhtusööki võidakse pakkuda kella kümneni. ALKOHOL Veini juuakse tavaliselt toidu kõrvale. Itaallaste meelest pole vein mingi lõõgastav mõnuaine, vaid vedelik, mis aitab toidu alla uhtuda. Seepärast peetakse liigjoomist vägagi häbiväärseks JOOTRAHA Restoranides ja taksodes piisab tavaliselt 10-protsendilisest jootrahast, rohkemat peetakse tõuslikuks ja taktituks. Restoranides on jootraha üldiselt arvele juba lisatud, aga kui te ei ole kindel, sobib ka küsida, kas teenindus on arvestatud või mitte. Isegi kui on, oleks kohane jätta kelnerile veel umbes 5%, kui teenindus oli eriti hea. RAHA Itaalias kehtib euro. 1 EUR= 15,6 EEK
Teie ees laual võib olla kolm taldrikut: kõige peal väike antipasto (eelroa jaoks) taldrik, selle all on supitaldrik pasta või supi tarbeks, kõige all on suur praetaldrik põhiroa söömiseks. Juustu võtke liualt noaga, mitte näppudega. Ärge sööge käega ühtki puuvilja, kui need just viinamarjad ega kirsid pole. Itaallaste meelest pole vein mingi lõõgastav mõnuaine, vaid vedelik, mis aitab toidu alla uhtuda. Seepärast peetakse liigjoomist vägagi häbiväärseks. Hommikusööki süüakse tavaliselt kell kaheksa ja see koosneb kuklitest, võist, võib olla ka mõnest grammist dzemmist selle juurde juuakse kanget kohvi (ekspresso) või sokolaadi. Lõunasöök on kõhtutäitev põhisöömaaeg ja seda pakutakse alates kella ühest. Õhtusöök on kergem söömaaeg. Seda serveeritakse kella seitsme paiku ja pakutakse kuni kella kümneni. Töönädal on üldjuhul itaallastel 40 tunnine, kestes esmaspäevast reedeni. Kaupmehed
Vilde näitab tegelikult seda, et ega see suur usk kuskile ei vii, aga möönab seda, et muud pääsuvõimalust 19. sajandi keskpaiga talupoeg ei näe. Kergemat elu kuskilt ei paista ja ainus abinõu selleks on selle sama prohvet Maltsveti usk. 18. Eesti vanema kirjanduse alkoholinarratiiv ja kõrtsi teema Lääne-Euroopa suhe alkoholiga on pigem naudinguline. Põhja-Euroopas (ka Eestis) käsitletakse alkoholi probleemikesksena. Algab juba Russowi kroonikast (ta nimelt põlgas talurahva liigjoomist). Erandiks on pidustused ja pulmalaulud, kus alkohol seostub rohkem lõbuga. Koloniaalpoliitikas on alkoholi alati käsitletud kui midagi võõrast, mille on kaasa toonud vallutajad v uued valitsejad. Eksisteerib 3 diskursust, kuidas alkoholist räägitakse 1) moraali diskursus (kirik) 2) meditsiiniline diskursus: 18. saj alkohol haiguse kontekstis. 3) sotsiaalne diskursus Alkohol Piiblis: Alkoholi liigtarvitamine on patt Jumal karistab. Vana Testament ütleb, et
Alkoholist räägitakse rahvalauludes, ilukirjanduses jms. Joomalauludes alkoholi kui probleemi ei rõhutata – seal tuleb pigem esile alkoholiga kaasnev koomiline efekt. Reformatsiooniajal tähendas alkohol midagi halba, levis arusaam moraal = tervis. Alkoholist saab rääkida mitmel taustal: religioosne suhe, Eesti alkoholiprobleemi käsitleb esimesena Russow, kelle arusaam on läbi imbunud piibli seisukohtadest. Russow kritiseerib oma tekstides prassimist ja liigjoomist. Tema meelest on alkohol põhjus, miks venelased tungisid siinsetele aladele ning miks Liivi sõda algas – karistus pattude ja lodeva elu eest. Enamasti on alkohol halb, aga teoses „Koguja“ on kirjas, et vahel võib veini ka juua. Vein tõstetakse seal igapäevaseks oluliseks vajaduseks vee, vilja ja õli kõrval. Kristlikus õpetuses on armulauavein. Siiski toonitatakse piiblis alkoholi mõõdukat joomist.
annaabi.ee 
