teel moodustuvad uued viirused võivad olla ohtlikumad, kui juba tuntud ja kalduvad eirama liikide piire. Bakertitoksiini tootvad taimed on osutunud tapvaks mitmetele süütutele päevaliblika röövikutele. Sellistel kultuuridel toitunud lehetäid aga, keda see toksiin ei tapa, on osutunud hukutavateks neist toiduahelas järgmises lülis olevaile kiilassilmadele. Järelikult toimub neis monokultuurseis niigi liigivaestes kooslustes edasine vaesustumine. See kõik võib aga osutuda ökoloogiliseks puntraks, mille harutamine võib saada inimesele väga keerukaks. Eelretsenseerimist ootab praegu üks uurimustöö, mis kinnitab BT mürgisust päevapaabusilma röövikutele. Pöörangulised leiutised, eriti nende kasutuselevõtt on alati inimkonnale toonud edusamme ja valusaid õppetunde korraga. Kahtlematult on iga selline leiutis rohkesti raha liikvele lükanud
sobivad. Chapin et al. (1997) järgi on liigirikkamad kooslused stabiilsemad sest: · nende toiduahelad on tugevamalt seotud võrgustikuks ning ühe liigi roll või teiste mõju teatud liigile on sellevõrra väiksem; · võõrliigid ei asusta neid nii kergesti (kuna nissiruum on paremini täidetud); · haigused levivad aeglasemalt, sest ühte liiki isendeid on vähem kui liigivaestes kooslustes. Suurem mitmekesisus taimekoosluses: a. )suurendab koosluse produktiivsust (sest suurem on tõenäosus, et liikide segus on mõni kõrge produktiivsusega liik ning sest nissiruum täidetakse paremini); b.)suurendab lämmastiku ja teiste toitainete kooslusesiseses aineringes püsimist, vähendab leostumist (sest nissiruum täidetakse paremini ning sest suurem on tõenäosus, et segus on erineva nõudlusega
Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt metsataimkonna keskse rühma. Liigivaesed laanemetsad on kunagiste taigametsade läänepoolsed jäänukid. Puurindes on põhiliik enamasti kuusk, kuid rohkesti on ka mitmesuguseid segapuistuid. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud varasematest tamme-segametsadest, mille kasvuala on vahepeal olnud põllustatud ja hiljem taasmetsastunud. Alustaimestikus on ohtrasti jänesekapsast, liigivaestes metsades on tüüpilised leseleht, laanelill, mustikas ja kattekold. Laanemetsi on kogu Eestis. Sürjametsad on liigirohked okas- või lehtmetsad, mis kasvavad ooside, moreenküngaste, voorte ja vallilaadsete otsamoreenide karbonaadirikastel, kuid suvel läbikuivavatel muldadel. Sürjametsas kasvavad kõrvuti nii happeliste toorhuumuseliste muldadega kohastunud taimed (näiteks jänesekapsas, pohl ja
annaabi.ee 
