Pinnas on toitainevaene. Mineraalaineid saavad taimed ainult sademetevetest. Kumer turbakiht on niivõrd paks, et taimede juured põhjaveeni ei ulatu. Happeline turvas. Mineraalaineid on rabaturbas vaid 24%. turbahorisont 30 cm100 cm ABIOOTILISED TEGURID JA ELUTINGIMUSED Nii rasketes tingimustes saavad kasvada vaid teatud taimeliigid. Seepärast ongi rabataimestik väga spetsiifiline ja muudes kooslustes leidub neid liike harva. Raba on üks liigivaesemaid ökosüsteeme. Enamik rabataimi on mükoriisataimed toitainetevaeses keskkonnas hangivad nad kasvuks vajalikku seensümbiontide abiga. Rabades kasvab ka putuktoidulisi taimi, kes sel viisil hangivad kasvuks vajalikke lämmastikühendeid. TAIMED TAIMED II ROHURINNE alpi jänesevill pikalehine huulhein ahtalehine põdrakanep luhtkastevars tuppvillpea pikalehine huulhein rabamurakas SAMBLARINNE harilik karusammal
KOKKUVÕTE Maailmas on üle 6500 erineva kahepaikse liigi, millest kolmandik on välja suremas. Eestimaalt võib leida 11 erinevat liiki kahepaikseid, millest üks liik (Rana ridibunda) on Eestisse 20. sajandi algul sisse toodud. Need kuuluvad 2 seltsi ning moodustavad 4 sugukonda. Kõik Eestis leiduvad kahepaiksete liigid on looduskaitse all. Eestimaal on esindatud enamus Balti regiooni kahepaiksetest. See-eest on Soome üks liigivaesemaid kohti kui Poola on liigirikkaim, sest seal on esindatud kõik Balti regiooni kahepaiksed. Eesti riik teeb palju, et looduslik mitmekesisus säiliks asutades uusi looduskaitsealasid, rahvusparke ning korraldades spetsiifilisi programme liikide kasvujätku nimel. 8 KASUTATUD KIRJANDUS [1] Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon. Eesti punane raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad
eluks väga külmades oludes. Selgroogsed, eriti suuremad nende hulgast, on kliimamuutuste suhtes väga tundlikud. Kliimamuutused mõjutavad ennekõike taimede kasvu ja elupaika üldse, kuid elupaigad peavad kogukamatel liikidel olema suured. Rohusööjate arvukuse langemine toob paratamatult kaasa kiskjate vähenemise. (George McGavin,2006,lk 34,35) Põllundus Põllusaaduste kasvatamiseks on vaja maad. Raiuti metsi ja hävitati looduslikku taimestikku, et luua oluliselt liigivaesemaid ja märksa ebapüsivamaid põllumajanduslikke ökosüsteeme. Viimase 10 000 aastaga on maha raiutud enam kui kolmandik maailma kunagisest metsarikkusest, ja see protsess jätkub. On vaja rajada üha uusi karjafarme ja tulutoovate taimede istandusi. Kui puud on maha raiutud, hakkavad tuul ja vihm mulda tasapisi ära uhtuma ja see toob lõpuks kaasa kõrbestumise. Ümbritseva keskkonna muutmine andis inimesele võimaluse plahvatuslikult paljuneda, ent see viis olemasolevate ressursside
annaabi.ee 
